Hłybokaje
Hłybokaje (transkribeerituna Glõbokaje) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Hłybokaje rajooni halduskeskus. Leedu keeles on linna nimi Glubokas, poola keeles Głębokie.
| Hłybokaje | |||||
|---|---|---|---|---|---|
|
| |||||
| [ 'Hlõbokaje ] | |||||
| |||||
 | |||||
|
| |||||
| Pindala | 13,66 km² | ||||
| Elanikke |
17 746 (1.01.2024)[1]  | ||||
|
| |||||
| Koordinaadid | 55° 8′ N, 27° 41′ E | ||||
  | |||||
Linna piirides on kaks järve, Kahalnaye (Кагальнае) ja Velikaye (Вялікае). Linnas on raudteejaam Varapajevasse viival raudteeliinil. Kolm keskkooli, laste spordikool. Aastani 2007 asus linnas Viciebski oblasti ainus valgevenekeelne keskkool. Hłybokajes on kultuurimaja ja kaks raamatukogu. Linnas ilmub kaks ajalehte.
Tööstusettevõtetest on Hłybokajes metsatööstus ja toiduainetetööstus – lihakombinaat, konservitehas, piimatööstus. Valmistatakse leiba ja jõusööta.
Linnas on XVIII sajandil püstitatud ausammas konstitutsioonile, katoliku kirikud aastaist 1639–1654 ja 1764–1782, aastail 1756–1763 rajatud klooster. Linnas on heebrea kalmistu ja hukkunud Poola sõdurite hauad. Vaatamisvääne on veel aastail 1920–1930 rajatud Zakopane stiilis linnaosa.
Ajalugu muuda
Hłybokajet mainitakse esimest korda aastal 1514 kui Zenowiczite mõisa, kuigi on tõenäoline, et seal oli asula juba aastal 1414, mil Zenowiczid selle maa endale said. Aastast 1556 on Hłybokaje alev, samuti ka Berezwecz. Järgmised omanikud on Korsakid, neist Józef Korsak andis linna arengusse suure panuse.
Aastast 1668 kuulus osa Hłybokajest Radziwillide perele. Nad rajasid linna lossi (pole säilinud). Selle ümbrusesse kasvas hulgaliselt maju ja peagi oli see osa linnast suurem kui Korsakite osa. Linna püstitati ausammas 1791. aasta konstitutsioonile. Rajati klooster ja kirik. Poola teisel jagamisel läks alev Vene impeeriumi koosseisu. 1812. aasta isamaasõja ajal peatus seal kuus päeva Napoleon I. Esimene maailmasõda tõi Hłybokajesse raudtee.
1921. aastal sattus Hłybokaje Poola riigi koosseisu, 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. Linn aastast 1940.
-
konstitutsioonisammas -
Püha prohvet Eelija kabel -
Hłybokaje -
-
Hłybokaje Neitsi Maarja kirik. Sisevaade
Berezwecz muuda
Kunagi oli Berezwecz omaette alev. Seal asus Johann Christoph Glaubitzi projekti järgi ehitatud basiliaani munkade klooster. Aastast 1839 õigeusu klooster. Poola võimu ajal paiknes kloostri kõrval piirivalvurite väeosa. Aastail 1921–1924 asus seal poola koonduslaager, kus hoiti Poola võimuga rahulolematuid valgevenelasi. Kui linna hõivas Nõukogude Liit, siis rajati sinna koonduslaager, kus hukati 4700 Poola sõdurit. Hiljem kasutas laagrit samal otstarbel Natsi-Saksamaa, hukates seal 27 000 inimest.
Tuntud elanikke muuda
- Tadeusz Dołęga-Mostowicz – Poola ja Valgevene kirjanik
- Samuel Mohilever – üks sionismi rajajatest
- Klaudiusz Duż-Duszewski – Valgevene ja Leedu ajakirjanik, arhitekt. Väidetavalt on tema loodud Valgevene lipp.
- Pavel Suhhoi – lennukikonstruktor
- Joseph Korsak – Rzeczpospolita riigitegelane ja linna arendaja
- Michaś Zuj – Valgevene rahvusliikumise tegelane
- Krzysztof Dorohostajski – Leedu suurmarssal
- Ireneusz Ihnatowicz – Poola ajaloolane
- Zygmunt Rudomino – Poola admiral
- Witold Gliński – Poolas tuntuks saanud põgenik GULAG-ist