Ava peamenüü

Vištytis on alev (endine linn) Leedus Vilkaviškise rajoonis, Vištytise valla ja Vištytise regionaalpargi halduskeskus. Alev asub Vištytise järve kaldal Sūduva kõrgustikul. Saksa keeles on alevi nimi Wystiten, ka Wyschtyten.

Vištytis

leedu Vištytis
poola Wisztyniec

Vistytis COA.png

Elanikke: 436 (2011)[1]

Koordinaadid: 54° 27′ N, 22° 43′ E
Vištytis (Leedu)
Vištytis
Vaade alevile ja Vištytise järvele

Alevis on keskkool ja raamatukogu. Vaatamisväärsusteks on aastal 1844 valminud luteri kirik ja aastal 1829 valminud katoliku kirik. Kooli juures asub koduloomuuseum. Alevi lähedal asub Vištytise rändrahn (pikkus 6 meetrit, laius ja kõrgus neli meetrit).

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Asula tekkis XVI sajandi esimesel poolel Preisimaa piiri äärde. Aastal 1538 on esimest korda mainitud sealset mõisa. 8. septembril 1570 kinnitas Zygmunt II August asula vapi (see oli vanim vapp selles piirkonnas); ühtlasi sai Vištytisest linn. Aastal 1777 avati seal kihelkonnakool.

XVIII sajandi lõpus ähvardas linna linnaõiguste kaotamine; seimi otsusega jäid linnaõigused küll asulale alles, aga sealsed elanikud kaotasid senised privileegid. Kohtuvaidlustele tegi lõpu Poola jagamine, mille tagajärjel hakkas linn kuuluma Preisi kuningriigile kui alev. Aastal 1815 läks Vištytis Venemaa koosseisu. Aastal 1842 sai asulast luterliku kihelkonna keskus.

Asula taandarengule pani alguse aasta 1865, mil rajati Peterburi–Berliini raudtee Vilniusest Königsbergi viiv haru, mis asulat ei läbinud. Siiski oli veel aastal 1892 oli asulas 4017 elanikku.[2]

14. juulil 1941 hukkasid saksa okupatsiooniväed 222 kohalikku juudist elanikku. Nõukogude ajal oli Vištytis kohaliku sovhoosi keskasula.

PilteRedigeeri

Tuntud elanikkeRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri