Lenina, vanasti Раманаў või Раманава (Ramanaŭ, Ramanava) on agrolinnake ja endine alev Valgevenes Mahiloŭ oblastis Horki rajoonis, Lenina külanõukogu halduskeskus. Asula asub Horki linnast 17 kilomeetri kaugusel.

Lenina

valgevene Леніна * / Lenina *transkriptsioon: Lenina
vene Ленино (Lenino)

Elanikke 1481 (2010)[1]

Koordinaadid 54° 25′ N, 31° 7′ E
Lenina (Valgevene)
Lenina

Lenina asub Miareja jõe kaldal merepinnast 206 meetri kõrgusel. Asulas on keskkool, muusikakool, kultuurimaja ja raamatukogu. Asula on nime saanud Vladimir Lenini järgi. Vaatamisväärsuseks on Teises maailmasõjas langenute memoriaalkompleks.

Ajalugu muuda

 
Ramanava Napoleon Orda maalil

Asulat on esimest korda mainitud aastal 1523. Aastal 1529 läks see Ostrogskite valdusse ja neilt abielu kaudu edasi Radziwillidele. Administratiivselt kuulus see Viciebski vojevoodkonda ja Orša maakonda. Aastal 1647 sai Ramanavast alev, kus oli 56 maja. Alevis asusid toona kõrts, viinavabrik, õigeusu kirik ja veski.

XVII sajandil rajati alevisse vallikraavide ja muldvalliga ümbritsetud puidust kindlus. Kindluses asusid elumaja, staarostkonna haldushoone, pagaritöökoda ja vangla. Kindluse värava ees asus majandushoov, millel paiknesid kahekorruseline varakamber, kelder, aidad ja tallid. Kindluse juurde kuulusid veel pruulikoda, rehi ja söökla.[2] Kindluse ees asus turuplats, mille ääres asus ka aastal 1759 valminud katoliku kirik.

Poola jagamisel läks alev aastal 1772 Venemaa koosseisu, kus hakkas kuuluma Mogiljovi kubermangu ja Orša maakonda. Aastast 1772 hakkas alev kuuluma Dandukov-Korsakovidele. Aastaks 1880 oli alevis avatud postijaam. Seal asusid õigeusu kirik ja juutide palvemaja, alevis asusid ka vesiveski ja viinavabrik.[3] Aastal 1897 peeti seal neli korda aastas laata.

XX sajandi alguses oli Ramanavas üle tuhande elaniku. Aastal 1918 muudetui alevi nimi Leninaks. Aastal 1924 läks Lenina Valgevene NSV koosseisu, kus sellest sai küla.

Enne Teist maailmasõda oli Leninas 335 elanikku. Saksa okupatsiooniväed tapsid 186 sealset elanikku ja septembris 1943 põletasid maha kõik küla majad.[4]. Sama aasta oktoobris toimus küla all lahing, kus osalesid ühel pool Saksamaa, teisel poolel aga Poola, Prantsusmaa ja Nõukogude Liidu relvajõud.

Aastal 1960 sai Leninast kohaliku sovhoosi keskasula. Aastal 1968 avati külas seal toimunud lahingu mälestuseks memoriaalkompleks.

Viited muuda

  1. "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 7. august 2018. Vaadatud 16. veebruaril 2016.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  2. Т. 6. Кн. 2: Усвея — Яшын; Дадатак / Беларус. Энцыкл.; Рэдкал.: Г. П. Пашкоў (галоўны рэд.) і інш.; Маст. Э. Э. Жакевіч. — Мн.: БелЭн, 2003. — 616 lk.
  3. http://dir.icm.edu.pl/pl/Slownik_geograficzny/Tom_IX/730
  4. http://db.narb.by/search/2508

Välislingid muuda