Meditatsioon

(Ümber suunatud leheküljelt Meeleharjutus)
Disambig gray.svg  See artikkel räägib vaimsest tehnikast; René Descartesi filosoofilise teose kohta vaata Meditatsioonid esimesest filosoofiast; kristliku meditatsiooni kohta vaata Kristlik meditatsioon.

Meditatsioon (ladina keeles meditatio) ehk meeleharjutus (ka mõtisklus, mõlgutus või mõtlus) on vaimne tehnika teadvusseisundi[1][2] muutmiseks ja rakendamiseks.

Noor munk mediteerib metsas

"Vaimne tehnika" tähendab siinkohal seda, et meditatsiooni puhul kasutatakse teadvusseisundi muutmiseks üksnes vaimseid vahendeid ja ei kasutata reeglina midagi muud, nagu narkootilised ja psühhotroopsed ained, alkohol vmt.

Enamasti põhinevad meditatsioonitehnikad ja -praktikad vastaval õpetusel, traditsioonil või religioonil.

EtümoloogiaRedigeeri

Sõna "meditatsioon" pärineb ladinakeelsest verbist meditari ('mõtlema', 'mõtisklema'). Alates 12. sajandist on sõna meditatio kasutusel katoliiklikus traditsioonis.[3] Alates 19. sajandist kasutatakse sõna "meditatsioon" ka idamaiste vaimsete praktikate algmõistete tõlkimisel.

AlgmõisteidRedigeeri

  Pikemalt artiklis Bhāvanā
  Pikemalt artiklis Dhyāna
  • Jooga (sanskriti keeles योग yoga ‘ike, rakend, ühendus’; tiibeti keeles rnal byor; hiina keeles 瑜伽 yuqie; jaapani keeles yuga) on india õpetustes filosoofia ja süsteem vaimseks arenguks ja vabanemiseks.
  Pikemalt artiklis Jooga
  • Dhāraṇā (sanskriti keeles धारणा, verbijuurest dhri, keskendumine või kokkutoomine; (meele) kooshoidmine, kandmine, toetamine, säilitamine, tagasihoidmine)[7] on joogas ja teistes indiast pärinevates vaimsetes praktikates oluline komponent.
  Pikemalt artiklis Dhāraṇā
  • Samādhi (sanskriti ja paali keeles samādhi ‘kokkusissemõtlemine’; tiibeti keeles ting nge dzin; hiina keeles 三昧 sanmei; jaapani keeles sammai) on teadvuse seisund[8][9] paljudes Indiast pärinevates õpetustes (budism, hinduism, džainism, sikhism, jooga jt). Samādhi seisund saavutatakse enamasti mingi meditatsioonitehnika abil, kasutades teadlikkuse loomist ja tähelepanu koondamist ehk püsivat keskendumist.
  Pikemalt artiklis Samādhi
  Pikemalt artiklis Meelerahu
  Pikemalt artiklis Analüüsiv vaatlus
  • Anupassanā (sanskriti keeles anupaśyanā; paali keeles anupassanā; tiibeti keeles rjes su mthong pa) ehk järelevaatamine on budismis meeleharjutus, mille abil saadakse üle juurdunud väärarvamustest ja -harjumustest neid pidevalt jälgides ja analüüsides. Selle harjutuse eesmärgiks on harjuda asju nägema ‘nii nagu need on’ (sanskriti keeles yathābhūtam), s.t omaolekult tühjadena (sanskriti keeles śūnya).[12]

HinduismRedigeeri

Hinduismi paljudes traditsioonides on dhyāna veedade ajastust pärinev vaimne tehnika, mõtlus või meditatsioon, kasutusel jooga harjutustes, vahendiks samadhi saavutamisel ja iseenda (atmani) ning tegelikkuse mõistmisel.

BudismRedigeeri

Paali kaanonis[13] on jhāna keskendumise või objektiga samastumise seisund, kus eristatakse 8. taset. Need on järjestikku selginevad teadvusseisundid, mis sisaldavad viie jhāna teguri (jhānaṅga) kombinatsioone.[14] Eristatakse nelja vormiga seotud jhāna't (rūpa-jhāna) ja nelja vormideta jhāna't (arūpa-jhāna).

  Pikemalt artiklis Budistlik meditatsioon

Meditatsioonitehnikate mittetäielik loeteluRedigeeri

  • Anapanasati on budistlik meeleharjutus, vaimne praktika või meditatsioonitehnika teadlikkuse ja tähelepanu arendamiseks ning virgumiseks. Anapanasati aluseks on Ānāpānasati Sutta ('hingamise teadvustamise õpetus', MN 118). Selles on 16 astet, mis jagunevad nelja tetraadi ehk nelikusse.
  • Laipade vaatlemine on Satipaṭṭhāna-suttas ja muudes budistlikes tekstides soovitatud meeleharjutus või vaimne praktika, mille käigus silmitsetakse mitmesugustes lagunememis-seisundites lebavaid surnukehasid.
  • Shikantaza on meditatsioonitehnika, mida nimetatakse ka "lihtsalt istumiseks" või "mitte midagi tegemiseks". Selle praktiseerimisel istutakse vaikselt, lastes mõtetel vabalt liikuda, ega pöörata millelegi tähelepanu.
  • Dünaamiline meditatsioon on Osho loodud tehnika, mis sisaldab kiiret hingamist, spontaanseid liigutusi ja häälitsemisi, hüplemist, vaikust ning tantsu.
  • Dervišite pöörlemine on sufismis füüsiliselt aktiivne meditatsioon või rituaal, mille käigus dervišid tantsivad ja pöörlevad.
  • Grupimeditatsioon on üheskoos mediteerimine ehk ühismeditatsioon, kasutusel paljude meditatsioonitehnikate puhul, tavaliselt retriitide lahutamatu osa.

ViitedRedigeeri

  1. Charles Tart (2016). Muutuv teadvus: multidistsiplinaarseid vaatenurki.. Eesti transpersonaalne assotsiatsioon. ISBN 9789949959341
  2. Charles Tart (2008). Teadvuse seisundid. Väike Vanker. ISBN 9789985975756
  3. C. 1200, meditacioun, "contemplation; devout preoccupation; private devotions, prayer." – Online Etymology Dictionary, Douglas Harper. 2019.[1]
  4. Monier-Williams (1899), p. 755, see "Bhāvana" and "Bhāvanā," retrieved 9 Dec 2008 from "U. Cologne" at http://www.sanskrit-lexicon.uni-koeln.de/scans/MWScan/MWScanpdf/mw0755-bhAvodaya.pdf.
  5. Ida mõtteloo leksikon: mõtlus. [2]
  6. Ida mõtteloo leksikon: mõtlus. [3]
  7. Sanskrit-English Dictionary by Monier Monier-Williams, (c) 1899
  8. Charles Tart (2016). Muutuv teadvus: multidistsiplinaarseid vaatenurki.. Eesti transpersonaalne assotsiatsioon. ISBN 9789949959341
  9. Charles Tart (2008). Teadvuse seisundid. Väike Vanker. ISBN 9789985975756
  10. Ida mõtteloo leksikon: Meelerahu.[4]
  11. Ida mõtteloo leksikon: Analüüsiv vaatlus. [5]
  12. Ida mõtteloo leksikon: Järelevaatamine.[6]
  13. Jhāna Sutta (AN 9.36)[7]; Anupada Sutta (MN 111)[8], Samādhaṅga Sutta (AN 5:28)[9] jm.
  14. Jhānavibhaṅga Vb 12.
  15. MN 10 ja DN 22, leitavad veebilehel Sutta Central. Early Buddhist texts, translations, and parallels[10]. Samas on ka lingid teksti tõlgetele kolmekümnes erinevas tänapäeva keeles. Kõige põhjalikumad Satipaṭṭhāna käsitlused leiduvad raamatutes: Anālayo. Satipaṭṭhāna: The Direct Path to Realization. Birmingham: Windhorse Publications, 2003 ja Anālayo. Perspectives on Satipaṭṭhāna. Cambridge: Windhorse Publications, 2013.
  16. Ida mõtteloo leksikon. [11]

Vaata kaRedigeeri