Ava peamenüü

Tühjus[1] (sanskriti keeles śūnyatā; paali keeles suññatā; tiibeti keeles stong pa nyid; hiina keeles 空 kong; jaapani keeles ), budismi filosoofia keskseid mõisteid, eriti oluline ületava mõistmise suutrates ja madhjamaka tekstides.

Tühjuse mõistet rõhutavaid ja seletavaid õpetusi nimetatakse šuunjavaadaks. Eelkõige tähendab tühjus kõikide seadmuste püsiva omaoleku puudumist, mida võib tõlgendada kui kõikide mõistete, väidete ja seisukohtade, aga ka tajude ja teadvuse seisundite suhtelisust ja sõltuvust kontekstist. Seda esitab näiteks «Südasuutra» väide, et “kõik seadmused on märgistatud tühjusega” (sanskriti keeles sarvadharmāḥ śūnyatālakṣaṇāḥ).

Selles seoses esineb tühjus sageli koos mõistetega märgitus ja eesmärgitus, mida kokku nimetatakse kolmeks vabanemise väravaks.

Budismi kontekstis ei ole õige pidada tühjust ontoloogilise olematuse väljenduseks ega nihilismi õpetuseks. See on teadvuse kõrgeima seisundi võime ja omadus käsitleda tegelikkust ning selle tunnetamise piire võimalikult avatuna.

Tühjuse mõiste mõjul leiutati India matemaatikas umbes 3. saj null.

Vt ka tetralemma.

Buddha isiklikult annab mõista, et inimene peab vältima äärmusi (anta), mida märgiks ühelt poolt prassiv elukauge hedonism ja teiselt äärmuslik askees ning hullumeelne lihasuretamine. Buddha selgitab konkreetselt, et tuleb hoiduda alati äärmustest ja valida kesktee (madhyama pratipad). See idee arenes välja omaette õpetuseks mahajaana budismi filosoofias samuti matemaatikas luues nulli ja jõudis välja lõpliku religioosse ja filosoofilise mõisteni tühjus.

Tühjus ei tähenda vaakumit – tühjus tähendab teoreetiliselt kõikide võimaluste ja variantide lõputut esinemist köikjal, kõiges ja alati sest ta on sümbol, mis märgib ära teljel keskpunkti kahe äärmuse vahel, Maadhjamika ja Šunjavaada koolkond.

Vene akadeemik, orientalist, indoloog ja tibetoloog Štšerbatskoi (inglise keeles Th. Stcherbatsky) raamatus ("The conception of Buddhist Nirvana", välja antud Leningradis 1927. aastal) toob sunyata sünonüümiks prajnaparamita, ületav mõistmine. Štšerbatskoi tõlge sellest on "suhtelisus".

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Ida mõtteloo leksikon. [1]