Samādhi

(Ümber suunatud leheküljelt Samadhi)

Samādhi (sanskriti ja paali keeles samādhi ‘kokkusissemõtlemine’; tiibeti keeles ting nge dzin; hiina keeles 三昧 sanmei; jaapani keeles sammai) on meditatsiooniõpetus ja teadvuse seisund[1][2] paljudes Indiast pärinevates õpetustes (budism, hinduism, džainism, sikhism, jooga jt). Samādhi seisund saavutatakse enamasti vastava meditatsioonitehnika abil, kasutades süüvimist, tähelepanu koondamist ehk püsivat keskendumist. Paljudes õpetustes eristatakse erinevaid samādhi seisundeid.

Budismis on sammā samādhi (õige keskendumine) dhammaratta käimapanemise suttas antud kaheksaosalise tee kaheksas osa.[3] Keskendumine võib olla ka õilsa kaheksaosalise tee viimase kolme osa (õige püüdlus, õige teadvustamine ja õige keskendumine) ühisnimetaja.[4]

Hinduismis leidub samādhi kirjeldusi ja õpetusi upanišadides, Patandžali "Joogasuutras" jm. Kaheksaastmelises Ashtanga joogas on samādhi kui sulandumine kaheksas ja viimane aste. Sellele eelnevad dharana (keskendumine) ja dhyāna (meditatsioon).[5]

MõisteRedigeeri

Samādhi sagedane tõlge on 'keskendumine' (ingliskeelse concentration’i vastena), mis võib olla veidi eksitav, kuna see ei pruugi olla tingimata meele surumine mingisse keskmesse. Keskendumise, meele kokkutoomise kohta on kaheksaosalises ashtanga joogas ja joogasuutras eraldi mõiste, dhāraṇā, millele järgneb dhyāna ja seejärel samādhi.

Samadhi on tihedalt seotud mõistega samatha, mis viitab meelerahule. Mõiste samādhi tuleneb ühes etümoloogilises tõlgenduses tüvest sam-a-dha, tähendades koondamist, kokku toomist.[6]

Theravaada praktikaRedigeeri

Buddhaghosa loetleb paali kaanoni tekstidele tuginedes nelja liiki samādhit:

  • khanikasamadhi, meele rahunemine vipassana ehk analüüsiva vaatluse käigus
  • parikammasamadhi on saavutatav juba esimestel katsetel millelegi keskenduda
  • upacarasamadhi on saavutatav viie tekistuse ületamisel ning jhāna'de arendamisel
  • appanasamadhi on täielik sulandumine ning nelja jhāna saavutamine

Theravaadas on samādhi eesmärgiks ületada esmalt samatha bhāvanā abil viis takistust[7] ning liikuda sealt edasi järjestike jhāna'de arendamisele. Kui samatha bhāvanā teel on iha (rāga) ületatud, on võimalik jätkata vipassanā bhāvanā meetodiga.[8][9].

  Pikemalt artiklis Bhavana

Theravaadas on kasutuasel peamiselt kaks meele arendamise meetodit ehk bhāvanā‘t:[10]

Samatha tähendab sisemist rahu seisundit, mõtte-rahu (ceto-samatha); see on mentaalne liikumatus, meelesisene sügav lõõgastus.[11]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Charles Tart (2016). Muutuv teadvus: multidistsiplinaarseid vaatenurki.. Eesti transpersonaalne assotsiatsioon. ISBN 9789949959341
  2. Charles Tart (2008). Teadvuse seisundid. Väike Vanker. ISBN 9789985975756
  3. S.V.420.
  4. Ida mõtteloo leksikon: keskendumine[1]
  5. Patañjali, "Yogasūtra", tõlkinud Martti Kalda, kommenteerinud Inga Põldma ja Martti Kalda. Tallinn, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 154 jm.
  6. Marko Lepik. Satipatthanasutta - Õpetus teadvustamise viisidest. Märkused.
  7. Abhidhammas on toodud nīvaraṇā kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (avijjā).
  8. Vijjābhāgiyā sutta, AN 2.30 (PTS: A.i.61)
  9. Maggavibhaṅgasutta SN 45.8.
  10. "Samatho ca vipassanā ca" (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).
  11. M.I. 33.