Samādhi

(Ümber suunatud leheküljelt Samadhi)

Samādhi (sanskriti ja paali keeles samādhi ‘kokkusissemõtlemine’; tiibeti keeles ting nge dzin; hiina keeles 三昧 sanmei; jaapani keeles sammai) on teadvuse seisund[1][2] paljudes Indiast pärinevates õpetustes (budism, hinduism, džainism, sikhism, jooga jt). Samādhi seisund saavutatakse enamasti mingi meditatsioonitehnika abil, kasutades teadlikkuse loomist ja tähelepanu koondamist ehk püsivat keskendumist. Erinevates õpetustes eristatakse erinevaid samādhi seisundeid.

Budismis on sammā samādhi (õige keskendumine) Dhammaratta käimapanemise suttas antud kaheksaosalise tee viimane osa.[3] Keskendumine on samuti aaria kaheksaosalise tee viimase kolme osa (õige püüdlus, õige teadvustamine ja õige keskendumine) ühisnimetaja.[4]

Hinduismis leidub samādhi kirjeldusi ja õpetusi upanišadides, Patandžali "Joogasuutras" jm. Kaheksaastmelises Ashtanga joogas on samādhi kui sulandumine kaheksas ja viimane aste. Sellele eelnevad dharana (keskendumine) ja dhyāna (meditatsioon).[5]

MõisteRedigeeri

Samādhi sagedane tõlge on 'keskendumine' (ingliskeelse concentration’i vastena).

Samadhi on tihedalt seotud mõistega samatha, mis tähendab rahu ja/või rahulikkust.

Mõiste samādhi tuleneb ühes etümoloogilises tõlgenduses tüvest sam-a-dha, tähendades koondamist, kokku toomist.[6]

Samādhi Buddha õpetusesRedigeeri

Buddha õpetas kahte meele arendamise dhammat ehk bhāvanā‘t:[7]

  • rahu arendamine ehk samatha-bhāvanā
  • läbinägemise arendamine ehk vipassanā-bhāvanā

Samatha hõlmab nii keha rahu (kāya-samatha) kui ka mõtte-rahu (ceto-samatha), tähistades nii füüsilist ja mentaalset liikumatust, sügavat lõõgastust.[8]

Theravaada kommentaatoridRedigeeri

Buddhaghosa loetleb paali kaanoni tekstidele tuginedes nelja liiki samādhit:

  • khanikasamadhi, meele rahunemine vipassana ehk analüüsiva vaatluse käigus
  • parikammasamadhi on saavutatav juba esimestel katsetel millelegi keskenduda
  • upacarasamadhi on saavutatav viie tekistuse ületamisel ning jhāna'de arendamisel
  • appanasamadhi on täielik sulandumine ning nelja jhāna saavutamine

Buddha algses õpetuses ehk theravaadas on samādhi eesmärgiks ületada esmalt samatha bhāvanā abil viis takistust[9] ning liikuda sealt edasi järjestike džhaanade (jhāna) arendamisele.

  Pikemalt artiklis Bhavana

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Charles Tart (2016). Muutuv teadvus: multidistsiplinaarseid vaatenurki.. Eesti transpersonaalne assotsiatsioon. ISBN 9789949959341
  2. Charles Tart (2008). Teadvuse seisundid. Väike Vanker. ISBN 9789985975756
  3. S.V.420.
  4. Ida mõtteloo leksikon: keskendumine[1]
  5. Patañjali, "Yogasūtra", tõlkinud Martti Kalda, kommenteerinud Inga Põldma ja Martti Kalda. Tallinn, Tallinna Ülikooli Kirjastus, 2015, lk 154 jm.
  6. Marko Lepik. Satipatthanasutta - Õpetus teadvustamise viisidest. Märkused.
  7. "Samatho ca vipassanā ca" (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).
  8. M.I. 33.
  9. Abhidhammas on toodud nīvaraṇā kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (avijjā).