Samādhi

(Ümber suunatud leheküljelt Samadhi)

Samādhi (sanskriti ja paali keeles samādhi ‘kokkusissemõtlemine’; tiibeti keeles ting nge dzin; hiina keeles 三昧 sanmei; jaapani keeles sammai) on meditatsiooniõpetus ja teadvuse seisund paljudes Indiast pärinevates õpetustes (budism, hinduism, džainism, sikhism, jooga), mis seisneb meele püsivas suunatuses ühele objektile, et jõuda selle täieliku kujustamiseni ehk enese samastamiseni objektiga.

Mahajaana suutrates räägitakse erinevatest keskendumistest, milles viibivad bodhisattvad.

Keskendumine on kujustamise ja mõistmise oluline eeltingimus.

Keskendumine on õilsa kaheksaosalise tee viimase kolme osa (püüdlus, järelemõtlemine, keskendumine) ühisnimetajaks.[1]

Budismis on sammā samādhi (õige keskendumine) dhammaratta käimapanemise suttas antud kaheksaosalise tee kaheksas osa [2]

MõisteRedigeeri

Samādhi sagedane tõlge on 'keskendumine' (ingliskeelse concentration’i vastena), mis võib olla veidi eksitav. Budismi kui kesktee õpetuse kohaselt ei pruugi meele surumine mingisse keskmesse olla vajalik.

Samadhi on tihedalt seotud mõistega samatha, mis viitab meelerahule. Mõiste samādhi tuleneb ühes etümoloogilises tõlgenduses tüvest *sam-a-dha, tähendades koondamist, kokku toomist.[3]

Väljaspool budismi konteksti, näiteks joogas, võib samādhi siiski tähendada ka tugevat kontsentratsiooni, jäägitut keskendumist, visualiseerimist ning seeläbi saavutatavaid teadvusseisundeid.

PraktikaRedigeeri

Samadhi eesmärgiks on ületada esmalt samatha bhāvanā abil viis takistust[4] ning liikuda sealt edasi järjestike jhāna'de arendamisele. Kui samatha bhāvanā teel on iha (rāga) ületatud, on võimalik jätkata vipassanā bhāvanā meetodiga.[5][6].

Kaks meele arendamise meetoditRedigeeri

  Pikemalt artiklis Bhavana

Buddha õpetas kahte meele arendamise meetodit ehk bhāvanā‘t:[7]

  1. Meelerahu arendamine ehk Samatha-bhāvanā
  2. Taipamise arendamine ehk Vipassanā-bhāvanā

Samatha tähendab sisemist rahu seisundit, mõtte-rahu (ceto-samatha); see on mentaalne liikumatus, meelesisene sügav lõõgastus.[8]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Ida mõtteloo leksikon: keskendumine[1]
  2. S.V.420.
  3. Marko Lepik. Satipatthanasutta - Õpetus teadvustamise viisidest. Märkused.
  4. Abhidhammas on toodud nīvaraṇā kuuene jaotus, kus kuuendaks on teadmatus (avijjā).
  5. Vijjābhāgiyā sutta, AN 2.30 (PTS: A.i.61)
  6. Maggavibhaṅgasutta SN 45.8.
  7. "Samatho ca vipassanā ca" (D.III. 273; M.I. 494; S.IV.360; A.I.95; etc).
  8. M.I. 33.