Analüüsiv vaatlus

(Ümber suunatud leheküljelt Vipassana)
Osa artiklitest teemal
Budism
Dharma Wheel.svg

Analüüsiv vaatlus ehk vipassana (sanskriti keeles vipaśyanā; paali keeles vipassanā (tähendusega vi ’sisse’, ‘erineval moel’ + passati ‘selgelt nägema’, ‘taipama’, ‘tajuma’ - sisenägemus, sisekaemus või -vaatlus introspektsioon, insait, intuitsioon); tiibeti keeles lhag mthong; hiina keelesguan; jaapani keeles kan), ka sisekaemus või insait-taipamine[1] on budismis üks kahest[2] kõige tähtsamast meeleharjutusest (teine on meelerahu, sanskriti keeles śamatha).[3]

Theravaadas seisneb analüüsiv vaatlus mõtluse objekti täielikus ja igakülgses uurimises ning mõistuslikus analüüsis, mis avab objekti olemuse ja viib harjutaja mõistmiseni, et kõike eksisteerivat iseloomustab püsitus, isetus ja kannatus.

Vipassanā tähendab sisemist vaatlust, intuitsiooni ja enesevaatlust.[4] See on meelesisese, intuitiivse, iseenesliku, sügava ja täpse arusaamise, ootamatul äkktaipamisel põhineva tarkuse vallandamine, arendamine ja väljakujundamine. Vipassanā bhāvanā ei sisalda mõtlemist, see on hinnanguvaba, teadvustatud vaatlus.

Vipassanā bhāvanā eeldab eelnevaid teadmisi, mis on vipassanā objektideks (paali kammaṭṭhāna):

  1. seitsmekordne puhtus (sattavisuddhi)
  2. kolm omadust, st kolm olemasolu omadust (tilakkhana)
  3. kolme liiki mõtlus, mis käsitleb kolme olemasolu omadust (tividhānupassanā)
  4. kümme insait-teadmist (dasa-vipassānāñāṇa)
  5. kolmekordne vabanemine (tividhavimokkha)
  6. kolmekordse vabanemise kolm ust (tividhavimokkha-mukha)

Vipassanā-bhāvanā kätkeb endas sisuliselt 73 tipiṭaka’s toodud Buddha doktriini ehk tõde (paali k. dhamma), mida vaadeldakse täieliku mõistmise (vipassanā) kaudu. Need taipamised kerkivad esile kujustamise harjutades erinevate jhāna tasemete tekkimisel, alates juba esimesest jhāna’st. Nimetatud 73 dhammat  sisalduvad alltoodud kuuese jaotusega grupis:

  1. Viis isiksuse koostisosa (paali k. khandha)
  2. Kaksteist tajuvalda (paali k. āyatana)
  3. Kaheksateist elementi (paali k. dhāthu)
  4. Kakskümmend kaks psühho-füüsilist kontrolli-võimet (paali k. indrya)
  5. Neli aarjalikku tõde (paali k. ariyasacca)
  6. Kaksteist sõltuvusliku tekkimise ahela lüli (paali k. paṭiccasamuppāda).[5]

Mahajaanas on valdavalt oluline saada aru omaenda budasusest ja tühjusest.

Theravaada budismis, aga ka mujal, on tänapäeval laialdaselt kasutusel vipassana ehk sisekaemuslikud meditatsioonitehnikad, nagu anapanasati ja satipatthana, mis põhinevad hingamise jälgimisel.

Vipassana meditatsioonitehnikad on S. N. Goenka õpetuste kohaselt laialdaselt kasutusel ka väljaspool budismi konteksti koos mitmesuguste spirituaalsete või vaimsete praktikatega.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu.
  2. “Dveme bhikkhave dhammā vijjābhāgiyā. katame dve? samatho ca vipassanā ca.” – Vijjābhāgiyā-sutta, AN 2.30 (A.i.61).
  3. Ida mõtteloo leksikon: analüüsiv vaatlus. [1]
  4. Pali-English Dictionary lk. 1405, 1020.[2]
  5. Bhikkhu Ṭhitañāṇo. Teadvustatud elu, lk 40.