Püsitus

Püsitus[1] on budismis üks kokkupandud seadmuste kolmest põhiomadusest (trilakṣaṇa) isetuse (sanskriti keeles anātman) ja kannatuse (duḥkha) kõrval.[2]

Püsitus tähendab seda, et seadmustel ei ole püsivat, muutumatut olemust. Teo ja teovilja seaduse tõttu on kõik seadmused pidevas muutumises – tekkimises, lagunemises ja üleminekus – ning vastastikuses sõltuvuses (sõltuvuslik tekkimine).

Nirvaana (mõnes koolkonnas ka ilmaruum) jääb ainsana põhjuslikkuse ringist välja, sest see on kokkupandamatu seadmus, mida ei iseloomusta olemine ega olematus.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri