Dukkha[1], paali keeles 'kannatus', on budismis üks põhimõisteid, esimene neljast õilsast tõest. Buddha räägib sellest juba «Seadmuseratta käimapanemises». Kannatus on ka üks kokkupandud dharmade kolmest põhiomadusest (trilakṣaṇa) isetuse (anātman) ja püsituse (anitya) kõrval.[2]

Paalikeelne sõna dukkha (sanskriti keeles duḥkha) tähendab kannatust kõige üldisemas mõttes, kõikvõimalikke ebameeldivusi ja ebamugavusi, vaevarikast olemasolu sansaaras. Kannatuse vastandseisundiks on õnn (sanskriti keeles sukha).

Kannatuse põhjuseks on rumalus ehk teadmatus (avidya) ja kiindumused ehk ihad, janunemine (tanha) isiksuse moodustajate järele.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri