Trilakṣaṇa või tilakkhana, 'kolm tunnust' (sanskriti keeles trilakṣaṇa; paali keeles tilakkhana; tiibeti keeles mtshan nyid gsum; hiina keeles 三法印 sanfayin; jaapani keeles sanbōin) ehk olemasolu tunnused on budismis kõikidele kokkupandud seadmustele ehk kogu sansaarale omased kolm iseloomulikku tunnust:

Tekst

muuda

Olemasolu tunnused on loetletud Dhammapada värssides 277, 278 ja 279:

„Miski ei püsi –
kes seda mõistab, enam ei kannata.
See on puhas tee.

Miski ei rahulda –
kes seda mõistab, enam ei kannata.
See on puhas tee.

Kuskil pole kedagi –
kes seda mõistab, enam ei kannata.
See on puhas tee.“

Originaal:

sabbe savkhara anicca ti yada pabbaya passati
atha nibbindati dukkhe esa maggo visuddhiya[1]

sabbe savkhara dukkha ti yada pabbaya passati
atha nibbindati dukkhe esa maggo visuddhiya[2]

sabbe dhamma anatta ti yada pabbaya passati
atha nibbindati dukkhe esa maggo visuddhiya[3]

Interpretatsioonid

muuda

Ontoloogiliselt

muuda

Trilakṣaṇa kirjeldab olemasolu tunnuseid. Olemasolul puudub püsivus, teisiti öeldes, see ei püsi. Sel puudub rahuldamisvõime, teisiti öeldes, see ei saa kedagi rahuldada. Sel puudub omaolemine ehk isesus, teisiti öeldes, see ise pole midagi ega kedagi.

„On suur rõõm, kui selgub, et alustõelisusel polegi tunnuseid.[4]

Psühholoogiliselt

muuda

Trilakṣaṇa vastab küsimustele: Miks kõik pole nii nagu mina tahan? Miks kõik pole nii nagu enne oli? Miks kõik on halvasti?

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. Grammatiline analüüs: [1]
  2. Grammatiline analüüs: [2]
  3. Grammatiline analüüs: [3]
  4. Gampopa. Hindamatu pärlikee, XXVIII, 2. ISBN 9789949386789

Välislingid

muuda
  Käesolevas artiklis on kasutatud "Ida mõtteloo leksikoni" materjale.