Skandhad (sanskriti keeles स्कन्ध skandha ‘kuhelik, kuhjatis, kogum’ või upādānaskandhakippumise kogum’; paali keeles khanda; tiibeti keeles phung po; hiina keeles 蘊 yun; jaapani keeles un) on budismis illusoorsed dharmade kogumid, isiksuse koostisosad, isiksust moodustavad kuhelikud, mida teadmatusest tajutakse isiksusena ja millesse kiindumine valmistab kannatusi.[1][2]

„Lühidalt: viis isiksuse moodustajat valmistavad kannatusi.[3]

KoolkonnadRedigeeri

Theravaada õpetuse kohaselt tekivad kannatused siis, kui ennast peetakse isiksuseks; teisiti öeldes, kui kiindutakse iseendasse, kiputakse saama isiksuseks, usutakse dharmadesse, mis nagu moodustaksid isiksuse. Kannatused kaovad, kui sellistest ettekujutustest ja kiindumustest vabanetakse, sest ainult isiksus saab kannatada.

Mahajaanas sedastatakse, et kõikide dharmade omaolek on nagunii tühi.

LoeteluRedigeeri

Tavaliselt loetletakse viis isiksuse moodustajat, jaotatakse isiksus viide skandhasse ehk ihu ja meele kippumise kogumikku, muutlikku ja ebapüsivasse kuhelikku:

  1. ihu kuhelik, rūpaskandha, hõlmab elusolendi kui füsioloogiliselt talitleva organismi, samuti kõik temaga seotud välismaailma kehad, vormid ehk välimused[4]. Keha ehk materiaalne vorm koosneb kõikidel olenditel ja asjadel elementidest: maaollusest, veeollusesst, kuumuseollusest ja tuuleollusest. Ükski kuju, keha, ihu, vorm või välimus ei saa seetõttu olla püsiv ja muutumatu ega tõeline.
  2. tundmise kuhelik, vedanāskandha, hõlmab tunded ehk tundmise või tunnetamise (vedanā). Tunnetada saab läbi tundemeelte – kuulmise, puudutamise, nägemise, maitsmise, haistmise – või meele endaga – mõteldes, kujutledes, mäletades jne. Seeläbi tekkivad tunded võivad olla meeldivad, ebameeldivad või neutraalsed, kuid nad pole püsivad ja võivad pidevalt muutuda.
  3. mõtestamise kuhelik, saṃjñāskandha, tähistab märgilist, mõistelist taju; mõisteid, mõistete moodustamist ehk mõtestamist, arusaamist[5]. Mõistus loob mõisteid ning mõistete tasemel toimub tajutu äratundmine, analüüs ja mõtestamine, näiteks kuju või värvuse äratundmine; tunnete, näiteks hirmu või viha tekkimine jne.
  4. valmistamise või tegemise kuhelik, saṃskārāskandha; dharmade sõltuvusliku tekkimise liikumapanev jõud psüühikas; sankhārad, meelekujundid ehk kujutlused, motivatsioonid ehk meeleolud ehk (päris täpses tõlkes) “kokkutehtused”[6][7]) on tegutsema sundivaid tegurid, ajendid, tungid ja motiivid, mis tekivad mõistetest ja tunnetest ning põhjustavad tegevusi, liigutusi, ettevõtmisi jne, olles samuti ebapüsivad ja muutlikud.
  5. teadvustamise kuhelik, vijñānaskandha; teadvus ehk teadvustamine[8] on meele aktiivsus mõteldes, kujutledes, teades ja mäletades ning selle avaldumine kuulmismeele, puudutusmeele, nägemismeele, maitsmismeele ja haistmismeelena. Meel loob teadvustades selle, mida ta tunnetab, millest ta mõtleb, mida ta kujutleb või mäletab. Meel loob tegelikkuse, milles ta tegutseb. Meel ongi tegelikkus.[9][10]

TekstidRedigeeri

Isiksuse moodustajatest ja nende vääritimõistmisest tegelikult olemasoleva isiksuse ehk iseendana räägitakse mitmes Suttapiṭaka tekstis. Näiteks öeldakse «Dhammapadas»:

„Isiksuse moodustajatest võrdset viletsust ei ole olemas.[11]

„Kui ta saab aru isiksuse moodustajate tekkimisest ja lakkamisest, siis tunneb ta rõõmu ja õnne.[12]

Süstemaatilisel kujul on skhandade (paali keeles khandade) õpetus esitatud abhidharma tekstides.

Mahajaanat esindavas «Südasuutras» rõhutatakse nende kui dharmade tühjust[13]:

„Mis on kuju, see on tühjus; mis on tühjus, see on kuju. Nõnda on ka tunne, mõte, kujutlused ja teadvus tühjus.[14]

Isiksus ei ole budismis midagi tõelist ja seda moodustavad kogumid ehk kuhelikud ei moodusta midagi tegelikku, sest need on vaid ajutised ja pidevalt muutuvad. Iseendast kinni hoidmine, neisse kiindumine ei lase jõuda virgumiseni.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Ida mõtteloo leksikon. [1]
  2. Brian Morris (2006). Religion and Anthropology: A Critical Introduction. Cambridge University Press. p. 51. ISBN 9780521852418., Quote: "(...) anatta is the doctrine of non-self, and is an extreme empiricist doctrine that holds that the notion of an unchanging permanent self is a fiction and has no reality. According to Buddhist doctrine, the individual person consists of five skandhas or heaps – the body, feelings, perceptions, impulses and consciousness. The belief in a self or soul, over these five skandhas, is illusory and the cause of suffering."
  3. Seadmuseratta käimapanemine (Dhammacakkappavattana sutta, SN 56.11)
  4. sanskriti ja paali keeles rūpa
  5. sanskriti keeles saṃjñā, 'kokkuteadmine', paali keeles saññā
  6. Linnart Mäll. Sõna- ja nimeseletusi Dhammapada tõlke järelsõnas.
  7. sanskriti keeles saṃskārā, 'kokkutehtus', paali keeles sankhārā. The Pali Text Society's Pali-English Dictionary: sankhāra [2]
  8. sanskriti keeles vijñāna, paali keeles viññāṇa
  9. Andres Herkel. Pratītyasamutpāda ehk sõltuvuslik tekkimine. Akadeemia nr 3, 1994, lk. 533 – 570.
  10. Meel ongi Buddha: Mazu jutlused ja ütlused. ISBN 9789985587690
  11. Dhammapada, 202.
  12. Dhammapada, 374.
  13. Ida mõtteloo leksikon: isiksuse koostisosa.[3]
  14. Südasuutra tekst. [4]

VälislingidRedigeeri