Budistlik kosmoloogia

Budistlik kosmoloogia on budistlikes tekstides ja õpetustes sisalduv maailmakirjeldus.

Käesolevas artiklis piirdutakse Tipitaka ehk paali kaanonis esitatuga, mida tunnustavad kõik koolkonnad ja mis on usaldusväärne allikas theravaada budismis. Mahajaana, zeni, vadžrajaana jt koolkondade, samuti teosoofiliste, antroposoofiliste jm täienduste, tõlgenduste ja käsitlustega võib tutvuda vastavate artiklite abil.

SissejuhatusRedigeeri

Budistlik kosmoloogia on eelkõige tunnetuslik maailmakirjeldus, milles ei pöörata erilist tähelepanu füüsilise maailma parameetritele ega esitata oletusi selle alguse või lõpu, päritolu või otstarbe kohta. Kuivõrd tegemist on tunnetusliku kirjeldusega, siis on budistlik kosmoloogia tihedasti seotud teadvuslike kogemuste, mõtete, kujutluste, meelte ja aistingutega.

Budistliku praktika sihiks on maailma parem mõistmine ja seeläbi saavutatav vaimne areng. Selleks kasutatakse sisekaemuslikke vaimseid tehnikaid, muutunud teadvusseisundeid jpm, mida üldistavalt nimetatakse meditatsiooniks.

Budistlikus kosmoloogias sisalduvad teistsuguste maailmade kirjeldused on seetõttu vastavuses pigem teisenenud teadvusseisundites saavutatavate kogemustega kui tavateadvuses tajutava füüsilise maailmapildiga. Kuna teisenenud teadvusseisundite kogemusi, teadmisi ja mõistmisi on tavalises teadvusseisundis raske edasi anda, siis kasutatakse budistlikes tekstides ja õpetustes sageli võrdpilte, märke, sümboleid, ikoone, metafoore, allegooriaid jmt, mida ei saa võtta sõna-sõnalt. Kõik aja ja ruumi mõõtmed; suunad, asetused, ilmakaared, mäed ja jõed vm geograafilised või ajaloolised terminid; samuti elu, sünni ja surmaga seotud mõisted jne on selles kosmoloogias kujundlikud, metafoorsed. Budistlik maailmakirjeldus ei ole ka täht-tähelt järgitav tegevusjuhis või konkreetne enesearengu õpetus.

Budistlikul kosmoloogial on kokkupuuteid hinduistliku mütoloogia ja kosmoloogiaga ning samuti mitmete esoteeriliste õpetustega.

Kolm oluRedigeeri

Budistlik maailmakirjeldus hõlmab põhjuslikku maailma ehk sansaarat. Sellest väljaspoole jäävas nirvaanas puudub põhjuslikkus ja see on kirjeldamatu. Kolm olu ehk kolmikilm (paali keeles tiloka, sanskriti keeles trailokya) on kolm sansaara valdkonda või olu: ilma vormideta ja vormidega olud ning ihade olu. Vormitutes ja vormidega oludes puuduvad vajadused, ihad, tahtmised ja soovid. Neid nimetatakse ka taevalikeks või jumalikeks maailmadeks või olekuteks, milles viibivad deevad.

Ihade olus valitsevad ihad, tahtmised ja soovid ning selle madalamad olekud on kuus olemasolu valdkonda. Ihade olu kuus kõrgemat seisundit on ikka veel deevade ehk jumaluste olekud, neist allapoole jääb aga juba inimeste maailm ja õnnetud olekud.

Kõikidesse oludesse ja igasse seisundisse ehk olekusse võib jõuda nii ümbersündide kui vaimse arengu teel. Mitmetes käsitlustes ongi see üks ja seesama[1] ning see võib toimuda lausa igapäevaselt.[2]

Kolm olu ehk kolmikilm on kolmekümne ühe seisundi ehk olekuga esindatud järgmiselt:[3]

  • Vormideta olu nelja seisundi ehk olekuga, mis vastavad neljale vormitule ehk kehatule jhānale.
  • Vormidega olu kuueteistkümne seisundi ehk olekuga.
  • Ihade olu üheteistkümne seisundi ehk olekuga.

Vormideta oluRedigeeri

(paali keeles arūpāvacara või arūpa-loka, sanskriti keeles ārūpadhātu), milles puuduvad vormid, kehad, asukohad ja igasugune seos muu maailmaga.

31. Ei tajumise ega mittetajumise olek (paali keeles n’evasaññā n’āsaññāyatana); vastab neljandale kehatule jhānale.
30. Mitte-millegi olek (ākiñcaññāyatana); vastab kolmandale kehatule jhānale.
29. Lõputu teadvuse olek (viññāṇañcāyatana); vastab teisele kehatule jhānale.
28. Lõputu ruumi olek (ākāsānañvāyatana); vastab esimesele kehatule jhānale.

Vormidega oluRedigeeri

(paali keeles rūpāvacara või rūpaloka, sanskriti keeles rūpadhātu), milles on küll vormid, kehad, asukohad ja seosed muu maailmaga, kuid puuduvad igasugused ihad, tahtmised ja soovid.

Puhta maa olekudRedigeeri

(paali keeles suddhāvāsa, sanskriti keeles sukhāvatī). Puhast maad ehk õnnelikku maad kirjeldatakse Sukhavati suttas[4] jt tekstides. Sukhāvatī õpetus on eriti populaarne hiina ja jaapani mahajaana budismi puhta maa koolkondades.

  Pikemalt artiklis Sukhāvatī

Puhtal maal on kehastunud arhatid, kes on saavutanud täieliku virgumise, nad ei kehastu enam ümber ja võivad vaibuda nirvaanas. See on ka Brahma Sahampati, deevade õpetaja[5] asupaik.[6]:

Puhtal maal on viis mittenaasjate (anāgāmī) olekut:[7]

27. Kõrgeim olek (paali keeles Akanittha, sanskriti keeles Akaniṣṭa);
26. Täiusliku vaate olek (Sudassi, Sudarśana);
25. Täiusliku vormi olek (Sudassa, Sudṛśa);
24. Muretu olek (Atappa, Atapa);
23. Püsiv olek (Aviha, Avṛha).[8]

Bṛhatphala olekudRedigeeri

on kaks olekut, mis vastavad neljandale kehalisele jhānale, milles Buddha vaibus parinirvaanasse.[9] Bṛhatphala olekuid iseloomustab võrdne suhtumine (upekkhā):

22. Teadvusetu olek (Asaññasatta);
21. Viljakas olek (Vehapphala).[10]

Śubhakṛtsna olekudRedigeeri

on kolm olekut, mis vastavad kolmandale kehalisele jhānale, mida iseloomustab ülim õndsus (pīti) ja millesse võib väga kauaks jääda.[11]

20. Särava hiilguse olek (subhakinna);
19. Piiritu hiilguse olek (appamanasubha);
18. Piiritletud hiilguse olek (parittasubha).

Ābhāsvara olekudRedigeeri

on kolm olekut, mis vastavad teisele kehalisele jhānale ja mida iseloomustab rõõm (sukha):

17. Voogava kiirguse olek (abhassara);
16. Piiritu kiirguse olek (appamanabha);
15. Piiritletud kiirguse olek (parittabha).

Brahma olekudRedigeeri

ehk brahmaloka kitsamas mõttes. Nendes olekutes tuntakse ennast loojana, valitsejana, jumalana. Tavaliselt laskutakse nendesse olekutesse Ābhāsvara olekutest.[12] Need kolm olekut vastavad esimesele kehalisele jhānale ja neid iseloomustab meelerahu (samatha)[13]:

14. Suure brahma olek (Maha brahma);[14]
13. Brahma asemiku olek (brahma-purohita);
12. Brahma saatja olek (brahma-parisajja).

Ihade oluRedigeeri

(paali keeles kāmāvacara või kāma-loka, sanskriti keeles kāmadhātu) on olu, kus valitsevad vajadused, ihad, tahtmised ja soovid.[15] Ihade olu kuus kõrgemat seisundit on deevade ehk jumaluste seisundid (devaloka). Ihade olu tervikuna – selle viis madalamat seisundit koos devalokaga – moodustavad kuus olemasolu valdkonda. Devaloka laiemas mõttes hõlmab ka kõrgemaid, vormidega ja vormideta olusid.

Ihade olus viibitakse ka unenägudes. Madalamad ja õnnetud olekud on vastavuses samasuguste seisunditega tavateadvuses. Esoteerikas on kasutusel ka mõisted "energiad", "sagedused", "vibratsioonid" jmt.

Kokku on ihade olus üksteist seisundit ehk olekut, mis kolme ossa jagatuna moodustavad kõrgemad, madalamad ning õnnetud olekud:

Kõrgemad ihade olekudRedigeeri

ei ole enam seotud maiste asjadega.

11. (Parinimmita-vasavattin deva)
10. (Nimmanarati deva)
9. Rahulolevate deevade olek (Tusita deva)
  Pikemalt artiklis Tušita
8. Yama deevade olek

Madalamad ihade olekudRedigeeri

on veel seotud maiste asjadega.

7. Kolmekümne kolmene ehk jumalate olek (paali keeles tāvatiṃsa, sanskritis trāyastriṃśa).
  Pikemalt artiklis Trāyastriṃśa
6. Maailmakaitsjate ehk nelja suure valitseja olek (cāturmahārājikā)[16] .
  Pikemalt artiklis Maailmakaitsja
5. Inimeste olek (manussa loka)[17]

Õnnetud olekudRedigeeri

(paali keeles apaya) on väljapääsmatud olukorrad, milles on raske teha midagi head.[18]

4. Asurate olek on omavahel võitlevate rühmituste igavene tüli, intriigid, võimuvõitlus või sõda. Meeleplekina (kilesa) vastab sellele seisundile kadedus.[19][20]
  Pikemalt artiklis Asura
3. Näljaste vaimude olek (pretha loka) on lootusetu, pidev ja rahuldamatu seisund. Meeleplekina vastab sellele seisundile ahnus või iha (taṇhā).[21]
  Pikemalt artiklis Preeta
2. Loomade olek (tiracchana yoni) on loomade eluga sarnanev seisund. Meeleplekina vastab sellele seisundile rumalus või teadmatus (avidya) .
1. Põrgulik olek (niraya) on lõputute piinade ja kannatuste seisund. Meeleplekina vastab sellele seisundile viha (dosa).[22].
  Pikemalt artiklis Põrgu (budism)


ViitedRedigeeri

  1. Buddhadasa Bhikkhu. "Heart-wood from the Bo Tree". Susan Usom Foundation, 1985.
  2. "Paticcasamuppada: Practical Dependent Origination". The Dhamma Study & Practice Group, 2002
  3. Fischer-Schreiber, Ingrid, Franz-Karl Ehrhard, Michael S. Diener and Michael H. Kohn (trans.) (1991). The Shambhala Dictionary of Buddhism and Zen. Boston: Shambhala Publications. ISBN 0-87773-520-4.
  4. Sukhāvatīvyūha-sūtra lühem versioon on ilmunud eesti keeles pealkirja all «Õnneliku maa suutra» Maret Kargi tõlkes (1975)
  5. Susan Elbaum Jootla: "Teacher of the Devas", The Wheel Publication No. 414/416, Kandy: Buddhist Publication Society, 1997
  6. Ayacana Sutta
  7. Puggalapaññatti 42–46.
  8. Buswell Jr., Robert E.; Lopez Jr., Donald S. The Princeton Dictionary of Buddhism. p. 1075.
  9. Mahāparinibbāṇa Sutta (DN 16), 6:11. [1]
  10. Jhana Sutta (AN 4.123)
  11. Anthony Markwell. Truly Understanding the Teachings of the Buddha. A comprehensive guide to insight meditation. 2019, revised ed., p. 260 – 262.[2]
  12. Brahmajāla Sutta
  13. Subha Sutta
  14. Kevaddha Sutta
  15. Saleyyaka Sutta, Dana Sutta
  16. Yakkhasayutta, Atanatiya Sutta
  17. Janussonin Sutta, Cula-kammavibhanga Sutta
  18. Saleyyaka Sutta, Vipaka Sutta
  19. Rattana Sutta
  20. Kavassery, Rajesh (2007). Jataka Tales. Sura Books. p. 118. ISBN 9789555738019.; vt ka Pali Text Society, Jataka Tales; PTS, J.i.202-4.
  21. Tirokudda Kanda, Khuddakapatha
  22. Balapandita Sutta, Devaduta Sutta