Budistlik kosmoloogia

Budistlik kosmoloogia on budistlikes tekstides ja õpetustes sisalduv maailmakirjeldus.

SissejuhatusRedigeeri

Kosmoloogia on maailma staatiline, igavikuline kirjeldus, selle raamistik, struktuur, paigutus, ülesehitus. Mütoloogia seevastu on selle maailma kirjeldamine dünaamiliselt, seal toimuvate lugudena ja müütidena, legendide ja pärimustena, sündmustes ja protsessides. Seetõttu on müüdid ja mütoloogiad muutlikumad, nad teisenevad ja arenevad pidevalt, samal ajal kui kosmoloogilised ettekujutused püsivad märksa kindlamalt ja ühtlasemalt.

Budistlik kosmoloogia on eelkõige tunnetuslik maailmakirjeldus, milles ei pöörata erilist tähelepanu füüsilise maailma parameetritele ega esitata oletusi selle alguse või lõpu, päritolu või otstarbe kohta. Kuivõrd tegemist on tunnetusliku kirjeldusega, siis on budistlik kosmoloogia tihedasti seotud teadvuslike kogemuste, mõtete, kujutluste, meelte ja aistingutega. Selles leidub vastavusi ja kirjeldusi paljude meeleseisundite, emotsioonide, tunnete ja ihade kohta.

Budistliku praktika sihiks on maailma parem mõistmine ja seeläbi saavutatav vaimne areng. Selleks kasutatakse ka sisekaemuslikke vaimseid tehnikaid, muutunud teadvusseisundeid jpm, mida üldistavalt nimetatakse meditatsiooniks.

Budistlikus kosmoloogias sisalduvad teistsuguste maailmade kirjeldused võivad seetõttu olla vastavuses pigem teisenenud teadvusseisundites saavutatavate kogemustega kui tavateadvuses tajutava füüsilise maailmapildiga. Kuna teisenenud teadvusseisundite kogemusi, teadmisi ja mõistmisi on tavalises teadvusseisundis raske edasi anda, siis kasutatakse budistlikes tekstides ja õpetustes sageli võrdpilte, märke, sümboleid, ikoone, metafoore, allegooriaid jmt, mida ei saa võtta sõna-sõnalt.

Aja ja ruumi mõõtmed, kaugused ja kõrgused; suunad, asetused ja ilmakaared; mäed ja jõed vm geograafilised või ajaloolised terminid; samuti elu, sünni, surma ja ümbersünniga seotud mõisted on selles kosmoloogias kujundlikud. Budistlik maailmakirjeldus ei ole ka täht-tähelt järgitav tegevusjuhis ega konkreetne enesearengu õpetus.

See kosmoloogia raamistab, korrastab ja struktureerib budistlikku mütoloogiat ja kultuuri, olles taustaks paljudele lugudele, legendidele, mõistujuttudele jm. Budistlikul kosmoloogial on kokkupuuteid hinduistliku mütoloogia ja kosmoloogiaga ning samuti mitmete esoteeriliste õpetustega.

AllikadRedigeeri

Paali kaanoni tekstides leidub rohkesti viiteid selle maailmakirjelduse erinevatele osadele. Suuresti ühtelangevaid ja terviklikke maailmakirjeldusi leidub mitmete sarvastivaada koolkondade ning dharma-guptaka, saṃmitīya, kośa ja sautraantika koolkondade tekstides.[1] Samuti leidub neid varases kui ka hilises mahajaanas, avataṃsaka ning joogatšaara koolkondade ning 5. sajandi Hiina ja 9. sajandi Jaapani tekstides.[2]

Kolm oluRedigeeri

Budistlik maailmakirjeldus hõlmab põhjuslikku maailma ehk sansaarat. Sellest väljaspoole jäävas nirvaanas puudub põhjuslikkus ja see on kirjeldamatu. Kolm olu ehk kolmikilm (paali keeles tiloka, sanskriti keeles trailokya) on kolm sansaara valdkonda või olu: ilma vormideta ja vormidega olud ning ihade olu. Vormitutes ja vormidega oludes puuduvad vajadused, ihad, tahtmised ja soovid. Neid nimetatakse ka taevalikeks või jumalikeks maailmadeks või kõrgemateks olekuteks, milles viibivad deevad.

Ihade olus valitsevad ihad, tahtmised ja soovid ning selle madalamad olekud on kuus olemasolu valdkonda. Deevad ehk jumalused võivad viibida ka ihade olu kuues kõrgemas olekus, neist allapoole jääb aga juba inimeste maailm ja õnnetud olekud.

Kõikidesse oludesse ja igasse seisundisse ehk olekusse võib jõuda nii ümbersündide kui vaimse arengu teel. Mitmetes käsitlustes ongi see üks ja seesama[3] ning see võib toimuda lausa igapäevaselt, meeleseisundite ja meeleolude muutudes.[4]

Kolmes olus ehk kolmikilmas on kolmkümmend üks seisundit ehk olekut, sfääri või taevast, ala, olemasolu viisi või eksistentsi taset:[5][6]

  • Vormideta olus on neli seisundit, olekut ehk ala, mis vastavad neljale vormitule ehk kehatule jhānale.
  • Vormidega olus on kuusteist seisundit ehk olekut, mis on vastavuses nelja vormidega ehk kehaliste jhānadega.
  • Ihade olus on üksteist seisundit ehk olekut.

Vormideta oluRedigeeri

(paali keeles arūpāvacara või arūpa-loka, sanskriti keeles ārūpadhātu, hiina keeles 無色界) ei ole tunnetatav; puuduvad vormid, kehad, asukohad ja seosed muu maailmaga,[7] kuid on ometi olemas ja kuulub sansaarasse.

31. Ei tunnetatava ega tunnetamatu ala ehk seisund väljaspool mõtlemist ja mitte mõtlemist (paali keeles nevasaññanasaññayatanupaga deva, sanskriti keeles naivasaṃjñānāsaṃjñāyatana); vastab neljandale kehatule jhānale. Siddhārtha Gautama jõudis selleni oma õpetaja Udraka Rāmaputra (paali keeles Uddaka Rāmaputta) juhendamisel.[8]
30. Eimillegi ala ehk seisund ilma tunnusteta (akiñcaññayatanupaga deva, akiñcanyāyatana); vastab kolmandale kehatule jhānale. Siddhārtha Gautama jõudis selleni oma õpetaja Ārāḍa Kālāma (Āḷāra Kālāma) juhendamisel.[9]
29. Lõputu teadvuse ala ehk lõpmatu tunnetuse seisund (viññanañcayatanupaga deva, vijñānānantyāyatana); vastab teisele kehatule jhānale.
28. Lõputu ruumi ala ehk lõpmatu ulatuse seisund (akasanañcayatanupaga deva, ākāśānantyāyatana); vastab esimesele kehatule jhānale.

Vormidega oluRedigeeri

(paali keeles rūpāvacara või rūpaloka, sanskriti keeles rūpadhātu, hiina keeles 色界), mis on tunnetatav ja milles on küll vormid, kehad, asukohad ja seosed muu maailmaga, kuid puuduvad ihad, tahtmised ja soovid.

MaheśvaraRedigeeri

(महेश्वर) on kõrgeim olek vormidega olus, selle miljardites universumites,[10] See on Šiva ja puhta maa (paali keeles suddhāvāsa, sanskriti keeles sukhāvatī) olek. Puhast maad ehk õnnelikku maad kirjeldatakse Sukhavati suttas[11] jt tekstides.

  Pikemalt artiklis Sukhāvatī

Selles olekus on kehastunud arhatid, kes on saavutanud täieliku virgumise; nad ei taaskehastu enam sansaaras ja võivad vaibuda nirvaanas. See on ka Brahma Sahampati, deevade ja budade õpetaja[12] asupaik.[13]:

Maheśvara ehk puhta maa mittenaasjate (anāgāmī) olekud vastavad neljandale kehalisele jhānale:[14]

27. Ülim või kõrgeim olek (paali keeles akanittha deva, sanskriti keeles akaniṣṭa), vormide lõpp, kõige kaunim vorm;
26. Selgepilguline või täiusliku vaatega olek (sudassi deva, sudarśana), veel kaunim vorm;
25. Kaunis või täiusliku vormiga olek (sudassa deva, sudṛśa), kaunis vorm;
24. Häirimatu või muretu olek (atappa deva, atapa), ei mingit kuumust;
23. Kauakestev või püsiv olek (aviha deva, avṛha), ei mingit mõjutust.[15]

BṛhatphalaRedigeeri

on viljakad olekud milles Buddha vaibus parinirvaanasse ja mis vastavad samuti neljandale kehalisele jhānale.[16] Bṛhatphala olekuid iseloomustab võrdne suhtumine (upekkhā):

22. Tunnetuseta olekud või teadvusetus (asaññasatta, asaṃjñisattva);
21. Suur vili või viljakus (vehapphala deva).[17]

ŚubhāRedigeeri

ehk ilu või puhtuse olekud vastavad kolmandale kehalisele jhānale ja neid iseloomustab ülim õndsus (pīti) ja millesse võib väga kauaks jääda.[18]

20. Täielik ilu või täielik puhtus (subhakinna deva, śubhakṛtsna);
19. Mõõtmatu ilu või lõputu puhtus (appamanasubha deva, apramāṇābha);
18. Piiratud ilu või puhtus (parittasubha deva, parīttābha).

ĀbhāRedigeeri

ehk kirkuse või valguse olekud vastavad teisele kehalisele jhānale ja neid iseloomustab rõõm (sukha):

17. Voogav kirkus või ülima puhtuse valgus (abhassara deva, ābhāsvara);
16. Mõõtmatu kirkus või lõputu valgus (appamanabha deva, apramāṇābha);
15. Piiratud kirkus või valgus (parittabha deva, parīttābha).

Brahma olekudRedigeeri

ehk brahmaloka kitsamas mõttes. Nendes olekutes tuntakse ennast loojana, valitsejana, jumalana.[19] Tavaliselt laskutakse nendesse olekutesse ābhāsvara olekutest.[20] Need kolm olekut vastavad esimesele kehalisele jhānale ja neid iseloomustab meelerahu (samatha)[21]:

14. Suur Brahma (maha brahma, mahābrahma);
13. Brahma preestrid või asemikud (brahma-purohita deva, brahmapurohita);
12. Brahma kaaskond, saatjad või kaaslased (brahma-parisajja deva, brahmapāriṣadya või brahmakāyika).

Ihade oluRedigeeri

(paali keeles kāmāvacara või kāma-loka, sanskriti keeles kāmadhātu, hiina keeles 欲界) on olu, kus valitsevad ihad, vajadused, tahtmised ja soovid.[22]

  Pikemalt artiklis Ihade olu

Ihade olu kuus kõrgemat seisundit on deevade ehk jumaluste seisundid (devaloka). Ihade olu tervikuna – selle viis madalamat seisundit koos devalokaga – moodustavad kuus olemasolu valdkonda. Devaloka laiemas mõttes hõlmab ka kõrgemaid, vormidega ja vormideta olusid.

Ihade olus viibitakse ka unenägudes. Madalamad ja õnnetud olekud on vastavuses samasuguste seisunditega tavateadvuses. Esoteerikas on kasutusel ka mõisted "energiad", "sagedused", "vibratsioonid" jmt.

Ihade olu valitsejaks peetakse deemonit Māra.

Kokku on ihade olus üksteist seisundit ehk olekut. Kolme ossa jagatuna on need kõrgemad, madalamad ning õnnetud olekud. Kahte ossa jagatuna õnnelikud (sugati) ja õnnetud (apaya):

Kõrgemad ihade olekudRedigeeri

ei ole seotud maiste asjadega.

11. Teiste loomise meistrid (Parinimmita-vasavattin deva, paranirmitavaśavartin) või rõõm hävingust, Māra olek.[23]
10. Loomisest rõõmu leidvad (Nimmanarati deva, nirmāṇarati), rõõm loovusest.
9. Rahulolevad (Tusita deva, tuṣita), suurepärased rõõmud.
  Pikemalt artiklis Tušita
8. Surmajumalad (Yāma deva, Yāma), õhus vabalt lendamine, suurepärane aeg.
  Pikemalt artiklis Yāma

Madalamad ihade olekudRedigeeri

on seotud maiste asjadega.

7. Kolmkümmend kolm jumalat ehk jumalate olek (paali keeles tāvatiṃsa, sanskritis trāyastriṃśa) Meru mäe tipul.
  Pikemalt artiklis Trāyastriṃśa
6. Nelja kuninga jumalad ehk maailmakaitsjad (cāturmahārājikā, caturmahārājakāyika) Meru mäe ümber.[24]
  Pikemalt artiklis Maailmakaitsja
5. Inimese olek (manussa loka)[25] on harvaesinev olek[26] ja võimalus.[27]

Õnnetud olekudRedigeeri

(paali keeles apaya) on väljapääsmatud olukorrad, milles on raske teha midagi head.[28]

4. Kadedad jumalad (asura) on omavaheliste võitluste, intriigide ja sõdade seisundid. Tuntakse end reedetuna, ei usaldata kedagi, püütakse teisi kahjustada, kätte maksta jne. Meeleplekina (kilesa) vastab sellele seisundile kadedus.[29][30]
  Pikemalt artiklis Asura
3. Näljased vaimud (peta loka) on rahuldamatuse seisundid. Tuntakse puudust, ollakse nagu millestki ilma, tahetakse ikka veel ja rohkem – raha, tunnustust, tähelepanu jmt. Meeleplekina vastab sellele seisundile ahnus või iha (taṇhā).[31]
  Pikemalt artiklis Preeta
2. Loomad (tiracchana yoni) on looma elule sarnanevad seisundid. Tuntakse end ebakindlalt ja ohustatuna, ollakse hirmunud, valvel ja ärevuses. Haugutakse iga ärrituse peale, kommenteeritakse, sekkutakse, õiendatakse. Meeleplekina vastab sellele seisundile rumalus (moha) või teadmatus (avidya). See seisund võib osutuda ka meeldivaks, kui varem on tehtud õigeid annetusi.[32]
1. Põrguolendid (niraya) on piinade ja kannatuste seisundid. Tuntakse end ahistatuna, orjuses või vangistuses olevana, tagakiusatuna või ohvrina. Rabeldakse ja märatsetakse selle vastu, midagi muud nägemata. Meeleplekina vastab sellele viha (dosa). Nagu kõik seisundid, nii ei kesta ka põrgu seisund igavesti.[33].
  Pikemalt artiklis Põrgu (budism)

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. "Vibbhanga" 422-426; "Visuddhimagga" xii, 40-44, xiii, 29-65; "Abbhidhammattha-sangaha" 22-24.
  2. Sotomura, Ataru (2015). The Buddhist Heavens 天: Source Manual for Iconographic Research on the Buddhist Universe, Part II, lk 11-14.
  3. Buddhadasa Bhikkhu. "Heart-wood from the Bo Tree". Susan Usom Foundation, 1985.
  4. "Paticcasamuppada: Practical Dependent Origination". The Dhamma Study & Practice Group, 2002
  5. Fischer-Schreiber, Ingrid, Franz-Karl Ehrhard, Michael S. Diener and Michael H. Kohn (trans.) (1991). The Shambhala Dictionary of Buddhism and Zen. Boston: Shambhala Publications. ISBN 0-87773-520-4.
  6. The Thirty-one Planes of Existence.[1]
  7. Jhāna Sutta (AN 4:123).[2]
  8. Ariyapariyesana Sutta, MN 26.[3]
  9. Bhikkhu Bodhi, In the Buddha's Words. Wisdom Publications, 2005, page 796.
  10. Mahāprajñāpāramitāśāstra, IV, 2. saj.
  11. Sukhāvatīvyūha-sūtra lühem versioon on ilmunud eesti keeles pealkirja all «Õnneliku maa suutra» Maret Kargi tõlkes (1975)
  12. Susan Elbaum Jootla: "Teacher of the Devas", The Wheel Publication No. 414/416, Kandy: Buddhist Publication Society, 1997
  13. The Request: Āyācana Sutta (SN 6:1)[4]
  14. Puggalapaññatti 42–46.
  15. Buswell Jr., Robert E.; Lopez Jr., Donald S. The Princeton Dictionary of Buddhism. p. 1075.
  16. Mahāparinibbāṇa Sutta (DN 16), 6:11. [5]
  17. Jhana Sutta (AN 4.123)
  18. Anthony Markwell. Truly Understanding the Teachings of the Buddha. A comprehensive guide to insight meditation. 2019, revised ed., p. 260 – 262.[6]
  19. To Kevaṭṭa: Kevaṭṭa Sutta (DN 11).[7] – See on muide ka hea näide Buddha huumorimeelest.
  20. Brahmajāla Sutta
  21. Subha Sutta
  22. Saleyyaka Sutta, Dana Sutta
  23. Jokin, Keizan; Nearman, Hubert (translator) (2003). "The Denkōroku: The Record of the Transmission of the Light" (PDF)[8]. Mount Shasta, California: OBC Shasta Abbey Press. Retrieved 2019-12-06.
  24. Yakkhasayutta, Atanatiya Sutta
  25. Janussonin Sutta, Cula-kammavibhanga Sutta.
  26. The Hole: Chiggaḷa Sutta (SN 56:48)[9]
  27. The Opportunity: Khaṇa Sutta (SN 35:135)[10]
  28. Saleyyaka Sutta, Vipaka Sutta
  29. Rattana Sutta
  30. Kavassery, Rajesh (2007). Jataka Tales. Sura Books. p. 118. ISBN 9789555738019.; vt ka Pali Text Society, Jataka Tales; PTS, J.i.202-4.
  31. Tirokudda Kanda, Khuddakapatha
  32. To Jāṇussoṇin (On Offerings to the Dead): Jāṇussoṇin Sutta (AN 10:166)[11]
  33. Balapandita Sutta (MN 129), The Deva Messengers: Devadūta Sutta (MN 130)[12]

KirjandusRedigeeri

  • Sotomura, Ataru (2015). "The Buddhist Heavens 天:Source Manual for Iconographic Research on the Buddhist Universe, Part II" (PDF). Nalanda-Sriwijaya Centre Working Paper Series. 18.[13]
  • Gethin, Rupert. Budismi alused. Tõlkinud Lauri Liiders. Tartu Ülikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472. – 5. peatükk: Budistlik kosmos, lk. 153-177.