Vikipeedia

Budistlik kosmoloogia

Budistlik kosmoloogia on budistlikes tekstides ja õpetustes sisalduv maailmakirjeldus.

Sissejuhatus muuda

Kosmoloogia on maailma staatiline, igavikuline kirjeldus, selle raamistik, struktuur, paigutus, ülesehitus. Mütoloogia seevastu on selle maailma kirjeldamine dünaamiliselt, seal toimuvate lugudena ja müütidena, legendide ja pärimustena, sündmustes ja protsessides. Seetõttu on müüdid ja mütoloogiad muutlikumad, nad teisenevad ja arenevad pidevalt, samal ajal kui kosmoloogilised ettekujutused püsivad märksa kindlamalt ja ühtlasemalt.

Budistlik kosmoloogia on eelkõige tunnetuslik maailmakirjeldus, milles ei pöörata erilist tähelepanu füüsilise maailma parameetritele ega esitata oletusi selle alguse või lõpu, päritolu või otstarbe kohta. Kuivõrd tegemist on tunnetusliku kirjeldusega, siis on budistlik kosmoloogia tihedasti seotud teadvuslike kogemuste, mõtete, kujutluste, meelte ja aistingutega. Selles leidub vastavusi ja kirjeldusi paljude meeleseisundite, emotsioonide, tunnete ja ihade kohta.

Budistliku praktika sihiks on maailma parem mõistmine ja seeläbi saavutatav vaimne areng. Selleks kasutatakse ka sisekaemuslikke vaimseid tehnikaid, muutunud teadvusseisundeid jpm, mida üldistavalt nimetatakse meditatsiooniks.

Budistlikus kosmoloogias sisalduvad teistsuguste maailmade kirjeldused võivad seetõttu olla vastavuses pigem teisenenud teadvusseisundites saavutatavate kogemustega kui tavateadvuses tajutava füüsilise maailmapildiga. Kuna teisenenud teadvusseisundite kogemusi, teadmisi ja mõistmisi on tavalises teadvusseisundis raske edasi anda, siis kasutatakse budistlikes tekstides ja õpetustes sageli võrdpilte, märke, sümboleid, ikoone, metafoore, allegooriaid jmt, mida ei saa võtta sõna-sõnalt.

Aeg ja ruum; mõõtmed, kaugused ja kõrgused; suunad, asetused ja ilmakaared; mäed ja jõed vm geograafilised või ajaloolised terminid; samuti elu, sünni, surma ja ümbersünniga seotud mõisted on selles kosmoloogias kujundlikud. Budistlik maailmakirjeldus ei ole ka täht-tähelt järgitav tegevusjuhis ega konkreetne enesearengu õpetus.

See kosmoloogia raamistab, korrastab ja struktureerib budistlikku mütoloogiat ja kultuuri, olles taustaks paljudele lugudele, legendidele, mõistujuttudele jm. Budistlikul kosmoloogial on kokkupuuteid hinduistliku mütoloogia ja kosmoloogiaga ning samuti mitmete esoteeriliste õpetustega.

Allikad muuda

Paali kaanoni tekstides leidub rohkesti viiteid selle maailmakirjelduse erinevatele osadele ja jaotustele.

Sõltuvuslikku teket selgitavas "Liigituste suttas"[1] jagatakse olemasolu (bhava) vallad kolme rühma: (1) meeleliste ihade vald (kāmabhava), (2) vormide vald (rūpabhava) ja (3) vormideta vald (arūpabhava).[2]

"Suures lõvimöirge suttas"[3] antakse valdade viiene jaotus: (1) õnnetu maailm ehk põrguvald (niraya-loka), (2) loomade maailm (tiracchāna-loka), (3) peetade maailm (peta-loka), (4) inimeste maailm (manussa-loka) ja (5) jumalate (deva’de ja brahma’de) maailm (deva-loka).

8.-12. sajandist pärinevas Sri Lanka munga Ācariya Anuruddha Abhidhammattha-sangaha’s kasutatakse valdade kirjeldamiseks paalikeelset sõna bhūmi ning neljast jaotust: (1) viletsuse (õnnetu) vald (apāya-bhūmi), (2) naudingute, õnnelik vald (kāmasugati-bhūmi) (3) vormide vald (rūpāvacara-bhūmi) ja (4) vormideta vald (arūpāvacara-bhūmi).

Mahajaanas, eriti Tiibeti budismis, jaguneb kannatav maailm ehk sansaara kuut tüüpi olendite vahel. Halbade tegude viljana sünnitakse põrgus, loomana või näljase vaimu ehk preetana. Heade tegude tulemusel sünnitakse inimesena, pooljumala ehk asurana või jumalana. Neid kuut olemasolu valdkonda kujutatakse olemisratta mandalal.

Suuresti ühtelangevaid ja terviklikke maailmakirjeldusi leidub mitmete sarvastivaada koolkondade ning dharma-guptaka, saṃmitīya, kośa ja sautraantika koolkondade tekstides.[4] Samuti leidub neid varases kui ka hilises mahajaanas, avataṃsaka ning joogatšaara koolkondade ning 5. sajandi Hiina ja 9. sajandi Jaapani tekstides.[5]

Kolm olu muuda

Budistlik maailmakirjeldus hõlmab põhjuslikku maailma, olemas olemist ehk sansaarat. Sellest väljapoole jäävas nirvaanas puudub põhjuslikkus ja see on kirjeldamatu. Kolm olu ehk kolmikilm (paali keeles tiloka, sanskriti keeles trailokya) on kolm sansaara olu või valda:

1. vormideta olud,
2. vormidega olud,
3. ihade olud.

Vormitutes ja vormidega oludes puuduvad vajadused, ihad, tahtmised ja soovid. Neid nimetatakse ka taevalikeks või jumalikeks valdadeks või kõrgemateks olekuteks, milles viibivad deevad.

Ihade olus valitsevad ihad, tahtmised ja soovid ning selle madalamad olekud on kuus olemasolu valdkonda. Deevad ehk jumalused võivad viibida ka ihade olu kuues kõrgemas olekus, neist allapoole jääb inimeste maailm ja õnnetud olekud.

Kõikidesse oludesse ehk valdadesse ja igasse seisundisse ehk olekusse võib jõuda nii ümbersündide kui vaimse arengu teel. Mitmetes käsitlustes ongi see üks ja seesama[6] ning see võib toimuda lausa igapäevaselt, meeleseisundite ja meeleolude muutudes.[7]

Kolmes olus ehk kolmikilmas on kolmkümmend üks seisundit ehk olekut, sfääri või taevast, ala, olemasolu viisi või eksistentsi taset:[8][9]

  • Vormideta olus on neli seisundit, olekut ehk ala, mis vastavad neljale vormitule jhānale.
  • Vormidega olus on kuusteist seisundit ehk olekut, mis on vastavuses neljale vormidega jhānale ning neid võidakse kirjeldada ka kui budavälju.
  • Ihade olus on üksteist seisundit ehk olekut.

Vormideta olu muuda

Vormideta olu (paali keeles arūpāvacara või arūpa-loka, sanskriti keeles ārūpadhātu, hiina keeles 無色界) ei ole tunnetatav; selles pole vorme, kujusid, asukohti ega seoseid muu maailmaga,[10] kuid see on ometi olemas ja kuulub sansaarasse.

Vormideta olus on neli ala.

31. Ei tunnetatava ega tunnetamatu ala ehk seisund väljaspool mõtlemist ja mitte mõtlemist (paali keeles nevasaññanasaññayatanupaga deva, sanskriti keeles naivasaṃjñānāsaṃjñāyatana); vastab neljandale vormitule jhānale.

Siddhārtha Gautama jõudis selleni oma õpetaja Uddaka Rāmaputta (sanskritipäraselt Udraka Rāmaputra) juhendamisel.[11]

30. Eimillegi ala ehk seisund ilma tunnusteta (akiñcaññayatanupaga deva, akiñcanyāyatana); vastab kolmandale vormitule jhānale.

Siddhārtha Gautama jõudis selleni oma õpetaja Āḷāra Kālāma (sanskritipäraselt Ārāḍa Kālāma) juhendamisel.[12]

29. Lõputu teadvuse ala ehk lõpmatu tunnetuse seisund (viññanañcayatanupaga deva, vijñānānantyāyatana); vastab teisele vormitule ehk kujutule jhānale.
28. Lõputu ruumi ala ehk lõpmatu ulatuse seisund (akasanañcayatanupaga deva, ākāśānantyāyatana); vastab esimesele vormitule ehk kujutule jhānale.

Vormidega olu muuda

Vormidega olu (paali keeles rūpāvacara või rūpaloka, sanskriti keeles rūpadhātu, hiina keeles 色界) on tunnetatav. Selles on vaid puhtad vormid, kujud, asukohad ja seosed muu maailmaga, kuid puuduvad ihad, tahtmised ja soovid. Selle olekuid on kirjeldatud ka budaväljadena.

Sukhāvatī muuda

on kõrgeim olek vormidega olus, selle miljardites universumites[13]. See on puhta maa (paali keeles suddhāvāsa, sanskriti keeles sukhāvatī) olek. Puhast maad ehk õnnelikku maad kirjeldatakse Sukhavati suutrates[14] jt tekstides ning selle loojaks peetakse buda Amitābhat.

  Pikemalt artiklis Sukhāvatī

Selles olekus viibivad arhatid, Śuddhāvāsakāyika deevad, kes on saavutanud täieliku virgumise; nad ei taaskehastu enam sansaaras ja võivad vaibuda nirvaanas. See on ka Brahma Sahampati (Maheśvara), deevade ja budade õpetaja[15] asupaik.[16]

Puhta maa mittenaasjate (anāgāmī) olekud vastavad neljandale vormidega jhānale:[17]

Sukhāvatī viis ala on järgmised[18]:

27. Ülim või kõrgeim (paali keeles akanittha deva, sanskriti keeles akaniṣṭa), vormide lõpp, kõige kaunim vorm;
  Pikemalt artiklis Akaniṣṭa
26. Selgepilguline või täiusliku vaatega (sudassi deva, sudarśana), veel kaunim vorm;
25. Kaunis või täiusliku vormiga (sudassa deva, sudṛśa), kaunis vorm;
24. Häirimatu või muretu (atappa deva, atapa), ei mingit kuumust;
23. Kauakestev või püsiv (aviha deva, avṛha), ei mingit mõjutust.[19]

Bṛhatphala muuda

on viljakas olek, milles Buddha vaibus parinirvaanasse ja mis vastab samuti neljandale vormidega jhānale.[20]

Bṛhatphala olekuid iseloomustab võrdne suhtumine (upekkhā) kahe alaga:

22. Tunnetuseta ala või teadvusetus (asaññasatta, asaṃjñisattva);
21. Suur vili või viljakus (vehapphala deva).[21]

Śubhā muuda

ehk ilu või puhtuse olekud vastavad kolmandale vormidega jhānale ja neid iseloomustab vaimustus (pīti), millesse võib väga kauaks jääda.[22]

20. Täielik ilu või täielik puhtus (subhakinna deva, śubhakṛtsna);
19. Mõõtmatu ilu või lõputu puhtus (appamanasubha deva, apramāṇābha);
18. Piiratud ilu või puhtus (parittasubha deva, parīttābha).

Ābhā muuda

ehk kirkuse või valguse olekud vastavad teisele vormidega jhānale ja neid iseloomustab rõõm (sukha):

17. Voogav kirkus või ülima puhtuse valgus (abhassara deva, ābhāsvara);
16. Mõõtmatu kirkus või lõputu valgus (appamanabha deva, apramāṇābha);
15. Piiratud kirkus või valgus (parittabha deva, parīttābha).

Brahma olekud muuda

ehk brahmaloka kitsamas mõttes. Nendes olekutes tuntakse ennast loojana, valitsejana, jumalana.[23] Tavaliselt laskutakse nendesse olekutesse ābhāsvara olekutest.[24] Need kolm olekut vastavad esimesele vormidega jhānale ja neid iseloomustab meelerahu (samatha)[25]:

14. Suur Brahma (maha brahma, mahābrahma);
13. Brahma preestrid või asemikud (brahma-purohita deva, brahmapurohita);
12. Brahma kaaskond, saatjad või kaaslased (brahma-parisajja deva, brahmapāriṣadya või brahmakāyika).

Ihade olu muuda

(paali keeles kāmāvacara või kāma-loka, sanskriti keeles kāmadhātu, hiina keeles 欲界) on olu, kus valitsevad ihad, vajadused, tahtmised ja soovid.[26]

  Pikemalt artiklis Ihade olu

Ihade olu kuus kõrgemat seisundit on deevade ehk jumaluste seisundid (devaloka). Ihade olu tervikuna – selle viis madalamat seisundit koos devalokaga – moodustavad kuus olemasolu valdkonda. Devaloka laiemas mõttes hõlmab ka kõrgemaid, vormidega ja vormideta olusid.

Ihade olus viibitakse ka unenägudes. Madalamad ja õnnetud olekud on vastavuses samasuguste seisunditega tavateadvuses. Esoteerikas on kasutusel ka mõisted "energiad", "sagedused", "vibratsioonid" jmt.

Ihade olu valitsejaks peetakse deemonit Māra.

Kokku on ihade olus üksteist seisundit ehk olekut. Kolme ossa jagatuna on need kõrgemad, madalamad ning õnnetud olekud. Kahte ossa jagatuna õnnelikud (sugati) ja õnnetud (apaya):

Kõrgemad ihade olekud muuda

ei ole seotud maiste asjadega.

11. Teiste loomise meistrid (Parinimmita-vasavattin deva, paranirmitavaśavartin) või rõõm hävingust, Māra olek.[27]
10. Loomisest rõõmu leidvad (Nimmanarati deva, nirmāṇarati), rõõm loovusest.
9. Rahulolevad (Tusita deva, tuṣita), suurepärased rõõmud.
  Pikemalt artiklis Tušita
8. Surmajumalad (Yāma deva, Yāma), õhus vabalt lendamine, suurepärane aeg.
  Pikemalt artiklis Yāma

Madalamad ihade olekud muuda

on seotud maiste asjadega.

7. Kolmkümmend kolm jumalat ehk jumalate olek (paali keeles tāvatiṃsa, sanskritis trāyastriṃśa) Meru mäe tipul.
  Pikemalt artiklis Trāyastriṃśa
6. Nelja kuninga jumalad ehk maailmakaitsjad (cāturmahārājikā, caturmahārājakāyika) Meru mäe ümber.[28]
  Pikemalt artiklis Maailmakaitsja
5. Inimese olek (manussa loka)[29] on harvaesinev olek[30] Jambudvīpa saarel ja ainulaadne võimalus vabanemiseks.[31]

Õnnetud olekud muuda

(paali keeles apaya) on halvad olukorrad, milles on raske teha midagi head.[32]

4. Kadedad jumalad (asura) on võitluste ja sõdade seisundid. See algab enesetähtsustamisest ja võrdlemisest ning siis võib tekkida kadedus koos sellest tuleneva tahtmisega midagi ette võtta ja asjade seis ümber korraldada. Nõnda algavad intriigid, võitlused, revolutsioonid ja sõjad, mille käigus makstakse kätte, varastatakse, röövitakse, tapetakse jne. Ei usaldata kedagi, intrigeeritakse, püütakse teisi kahjustada, võimu saavutada, kätte maksta jne. Meeleplekina (kilesa) vastab sellele seisundile kadedus.[33][34]
  Pikemalt artiklis Asura
3. Näljased vaimud (peta loka) on rahutud seisundid. Ollakse rahulolematud, tuntakse puudust, ollakse nagu millestki ilma, tahetakse kogu aeg midagi juurde ja ikka veel ja rohkem – raha, tunnustust, tähelepanu, kuulsust, au, võimu, energiat, aega, ruumi – ja see peab saabuma üha rutem, üha kiiremini, lausa viivitamatult. Meeleplekina vastab sellele ahnus või iha (taṇhā).[35]
  Pikemalt artiklis Preeta
2. Loomad (tiracchana yoni) on kartlikud seisundid, mida iseloomustab eelkõige hirm koos ärevuse ja pingega, millele lisanduvad stress ja depressioon. Kõik tundub olevat mõttetu ja kasutu, ohtlik ja kahtlane (vicikicchā), masendav ja lootusetu. Tuntakse end ebakindlalt, haugutakse iga ärrituse peale, vingutakse abitult, lõrisetakse vihaselt, kommenteeritakse õelalt, parastatakse tigedalt, irvitatakse. Meeleplekina vastab sellele seisundile rumalus (moha) või teadmatus (avidya). Loomalik seisund võib osutuda ka meeldivaks, kui varem on tehtud õigeid annetusi.[36]
1. Põrguolendid (niraya) on vihkamise seisundid, kus valitseb üleüldine viha ja pime raev. Tuntakse end alla surutuna, manipuleerituna, ära kasutatuna, orjastatuna. Kõik justkui ainult valetavad ja võltsivad, moonutavad ja varjavad, igal pool on vandenõud ja salasepitsused, kõike kontrollivad ja juhivad ning kõige üle valitsevad kurjad ja pahatahtlikud jõud. Ja siis lihtsalt märatsetakse, lammutatakse, lõhutakse, purustatakse ja midagi muud nägemata külvatakse enda ümber vaenu, umbusku ja vihkamist. Meeleplekina vastab sellele viha (dosa). Nagu kõik seisundid, nii ei kesta ka põrgu seisund igavesti.[37].
  Pikemalt artiklis Põrgu (budism)

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. ↑ Paṭiccasamuppāda Vibhaṅga Sutta (SN 12:2)
  2. ↑ D.Iii.57; D.iii.216; S.ii.3; S.iv.258; A.ii.223; A.iii.444; Nd.1.48; Nd2. Osades suttates (D.i.17; D.iii.215) kasutatakse kolmese jaotuse puhul loka sünonüümi dhātu.
  3. ↑ Mahāsīhanāda Sutta, MN 12.[1]
  4. ↑ "Vibbhanga" 422-426; "Visuddhimagga" xii, 40-44, xiii, 29-65; "Abbhidhammattha-sangaha" 22-24.
  5. ↑ Sotomura, Ataru (2015). The Buddhist Heavens 天: Source Manual for Iconographic Research on the Buddhist Universe, Part II, lk 11-14.
  6. ↑ Buddhadasa Bhikkhu. "Heart-wood from the Bo Tree". Susan Usom Foundation, 1985.
  7. ↑ "Paticcasamuppada: Practical Dependent Origination". The Dhamma Study & Practice Group, 2002
  8. ↑ Fischer-Schreiber, Ingrid, Franz-Karl Ehrhard, Michael S. Diener and Michael H. Kohn (trans.) (1991). The Shambhala Dictionary of Buddhism and Zen. Boston: Shambhala Publications. ISBN 0-87773-520-4.
  9. ↑ The Thirty-one Planes of Existence.[2]
  10. ↑ Jhāna Sutta (AN 4:123).[3]
  11. ↑ Ariyapariyesana Sutta, MN 26.[4]
  12. ↑ Bhikkhu Bodhi, In the Buddha's Words. Wisdom Publications, 2005, page 796.
  13. ↑ Mahāprajñāpāramitāśāstra, IV, 2. saj.
  14. ↑ Sukhāvatīvyūha-sūtra lühem versioon on ilmunud eesti keeles pealkirja all «Õnneliku maa suutra» Maret Kargi tõlkes (1975)
  15. ↑ Susan Elbaum Jootla: "Teacher of the Devas", The Wheel Publication No. 414/416, Kandy: Buddhist Publication Society, 1997
  16. ↑ The Request: Āyācana Sutta (SN 6:1)[5]
  17. ↑ Puggalapaññatti 42–46.
  18. ↑ Buswell Jr., Robert E.; Lopez Jr., Donald S. (24 November 2013). The Princeton Dictionary of Buddhism. p. 1075. ISBN 9781400848058.
  19. ↑ Buswell Jr., Robert E.; Lopez Jr., Donald S. The Princeton Dictionary of Buddhism. p. 1075.
  20. ↑ Mahāparinibbāṇa Sutta (DN 16), 6:11. [6]
  21. ↑ Jhana Sutta (AN 4.123)
  22. ↑ Anthony Markwell. Truly Understanding the Teachings of the Buddha. A comprehensive guide to insight meditation. 2019, revised ed., p. 260 – 262.[7]
  23. ↑ To Kevaṭṭa: Kevaṭṭa Sutta (DN 11).[8] – See on muide ka hea näide Buddha huumorimeelest.
  24. ↑ Brahmajāla Sutta
  25. ↑ Subha Sutta
  26. ↑ Saleyyaka Sutta, Dana Sutta
  27. ↑ Jokin, Keizan; Nearman, Hubert (translator) (2003). "The Denkōroku: The Record of the Transmission of the Light" (PDF)[9]. Mount Shasta, California: OBC Shasta Abbey Press. Retrieved 2019-12-06.
  28. ↑ Yakkhasayutta, Atanatiya Sutta
  29. ↑ Janussonin Sutta, Cula-kammavibhanga Sutta.
  30. ↑ The Hole: Chiggaḷa Sutta (SN 56:48)[10]
  31. ↑ The Opportunity: Khaṇa Sutta (SN 35:135)[11]
  32. ↑ Saleyyaka Sutta, Vipaka Sutta
  33. ↑ Rattana Sutta
  34. ↑ Kavassery, Rajesh (2007). Jataka Tales. Sura Books. p. 118. ISBN 9789555738019.; vt ka Pali Text Society, Jataka Tales; PTS, J.i.202-4.
  35. ↑ Tirokudda Kanda, Khuddakapatha
  36. ↑ To Jāṇussoṇin (On Offerings to the Dead): Jāṇussoṇin Sutta (AN 10:166)[12]
  37. ↑ Balapandita Sutta (MN 129), The Deva Messengers: Devadūta Sutta (MN 130)[13]

Kirjandus muuda

  • Sotomura, Ataru (2015). "The Buddhist Heavens 天:Source Manual for Iconographic Research on the Buddhist Universe, Part II" (PDF). Nalanda-Sriwijaya Centre Working Paper Series. 18.[14]
  • Gethin, Rupert. Budismi alused. Tõlkinud Lauri Liiders. Tartu Ülikooli kirjastus, 2021. ISBN 9789949035472. – 5. peatükk: Budistlik kosmos, lk. 153-177.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Budistlik_kosmoloogia&oldid=6404667"