Preeta (sanskriti keeles preta; paali keeles peta ‘lahkunu’; tiibeti keeles yi dwags; hiina keeles ⿁ gui; jaapani keeles ki) on hinduismis surmajärgne seisund, mil lahkunu hing jääb preetana veel inimeste sekka elama.

Et hing jõuaks esivanemate juurde taevasse ja ei saaks elavatele häda teha, on oluline korraliku matusetalituse läbiviimine. Teise uskumuse kohaselt on preetad raske kuriteo sooritanud inimeste hinged, kes ei leia rahu ja käivad kummitamas.

Budismi mütoloogias on preetad olendid, kes ei suuda rahuldada oma ahnust, himusid ja ihasid, mistõttu neid nimetatakse mõnikord igavesti näljasteks vaimudeks. Nad moodustavad budismi kosmoloogias preetamaailma (pretaloka), mis on üks neljast õnnetust olekust kuue olemasolu valdkonna seas. Neid iseloomustab eelkõige iha ja ahnus. Vaatamata toidu küllusele preetamaailmas ei saa nad kunagi oma isu täis, sest neil on kõht liiga suur, aga kurk peenike nagu nõelasilm.

Preetana sünnivad need, kes eelmises elus olid ahned, kadedad, julmad ja täitmatud.[1]

ViitedRedigeeri