Moha (budism)

Moha (paali ja sanskriti keeles; tiibeti keeles གཏི་མུག, timuk; hiina keeles 癡) ehk rumalus, juhmus või nõmedus, segaduses olek, ka teadmatus (avidya), on budismis üks peamisi põhjusi, mis hoiab olendeid sansaaras.[1]

Koos iha ja vihaga on rumalus üks kolmest meelemürgist. Olemiseratta keskel sümboliseerib seda siga.

Budistlikus kosmoloogias vastab rumalusele või juhmusele õnnetu olek loomana.

Rumaluse tõttu paistavad asjad pöördpildis: püsimatust nähakse püsivana, Isetust endana, kannatust rõõmuna, ebameeldivat meeldivana jne.

Rumalusel ehk teadmatusel ei ole põhjust — see on algusetu, ehkki selle suurendamine ja vähendamine sõltub igaühe isiklikest jõupingutustest.[2]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Damien Keown (2004). A Dictionary of Buddhism. Oxford University Press. pp. 8, 47, 89, 106, 143. ISBN 978-0-19-157917-2.
  2. Andres Herkel. Pratītyasamutpāda ehk sõltuvuslik tekkimine. Akadeemia nr 3, 1994, lk. 533 – 570.