Avidyā ehk teadmatus[1], ka rumalus või nõmedus on enamiku Indiast pärinevate õpetuste kohaselt peamine põhjus, mis hoiab olendeid sansaaras.

Konkreetsed teadmatuse objektid on erinevates õpetustes erinevad, nagu ka selle ületamise viisid. Näiteks väidab advaita, et teadmatuse tõttu ei taibata aatmani ja brahmani samasust.

Budismis on teadmatus kõige põhilisem meeleplekk ja -mürk ning seetõttu kannatuse ja sansaaras püsimise ning kõigi takistuste peamine põhjus, sõltuvusliku tekkimise ahela esimene lüli. Teadmatus tähendab eelkõige seda, et ei teata nelja õilsat tõde ja tõsiasja, et kõik dharmad on omaolekult tühjad.[2]

Koos iha ja vihaga on rumalus üks kolmest meelemürgist. Olemiseratta keskel sümboliseerib seda rumalust ehk teadmatust siga.

See on teadmatus algusest ja lõpust ning kestvusest; teadmatus seespoolsusest ja väljaspoolsusest jne. Samuti on see teadmatus karmast ja karma küpsemisest, tegudest ja nende tagajärgedest. Rumaluse tõttu paistavad asjad pöördpildis: püsimatust võetakse püsivana, minatust "minana", kannatust rõõmuna, ebameeldivat meeldivana jne.

Rumalusel ehk teadmatusel ei ole põhjust — see on algusetu, ehkki selle suurendamine ja vähendamine sõltub igaühe isiklikest jõupingutustest.[3]

ViitedRedigeeri

  1. sanskriti keeles avidyā; paali keeles avijjā, ka moha; tiibeti keeles ma rig pa, ka gti mug; hiina keeles 無明 wuming; jaapani keeles mumyō
  2. Ida mõtteloo leksikon: teadmatus. [1]
  3. Andres Herkel. Pratītyasamutpāda ehk sõltuvuslik tekkimine. Akadeemia nr 3, 1994, lk. 533 – 570.