Maailmakaitsjad või neli suurt valitsejat (caturmahārājanas) on budismis maailma ja Buddha õpetuse kaitsjad, kes asuvad neljas ilmakaares ning kuuluvad budistlikus kosmoloogias kõige madalamas taevas asuvate jumalate hulka, olles seega inimestele kõige lähemal asuvad jumalad.[1]

Nende üle valitseb Śakra Trāyastriṃśa taevas. Maailmakaitsjad vahendavad neile inimeste maailmas toimuvat ja kaitsevad asurate rünnakute eest.

Maailmakaitsjate kujud asuvad budistlike templite eesruumides, et peletada eemale kurje vaime. Neid mainitakse juba budismi varajastes tekstides. Buddha elu kirjeldavates legendides ilmuvad nad välja olulistel momentidel, et teda aidata. Budismis esinevad maailmakaitsjad järgmiste nimede all.

  • Dhritarāštra on gandharvade kuningas, asub idas, on valget värvi, hoiab käes lautot ja on aastaaegadest seotud kevadega.
  • Virūdhaka on hiiglaste kumbhaṇḍa’de kuningas, asub lõunas, on sinist värvi, mõõk käes ja ta seotud suvega.
  • Virūpākša on naagade kuningas, asub läänes, on punast värvi ja tema sümboliteks on kalliskivi, madu või pühamu ning ta on seotud sügisega.
  • Vaišravana on jakšade kuningas, asub põhjas, on kollast värvi, hoiab käes lippu ja on seotud talvega.

Hinduismi mütoloogias oli maailmakaitsja (sanskriti keeles lokapāla) algselt jumalate nimetus, kelle Brahma seadis nelja ilmakaare kaitsjateks: Indra asub idas, Jama lõunas, Varuna läänes ja Kubera põhjas. Vahel räägitakse ka kaheksast maailmakaitsjast, lisaks nimetatutele veel Vivasvat, Soma, Agni ja Vāju.[2]

Viited muuda