Õnnemaa suutrad

Õnnemaa suutrad ehk Puhta Maa suutrad[1] on mahajaana budismi pühakirjad, mis on eriti olulised jingtu ehk õnnemaa (puhta maa) koolkonnas[2] ja milles kirjeldatakse Sukhāvatīt ehk Õnnemaad ning seal sündimise tingimusi ja võimalusi.

Indias või Sise-Aasias umbes 2. või 3. saj algupäraselt sanskriti keeles loodud suutrast on olemas kaks versiooni: pikem ja lühem.

  • Pikemas, "Igavese elu" või "Pika eluea Buddha mõtluse suutras" jutustab Buddha Raisakulli mäel (sanskriti keeles gṛdhrakūṭa) Ānandale Amitābha kunagistest tõotustest ning tema tegevusest bodhisattvana kuni budaks saamise ja omaenese budavälja Sukhāvatī loomiseni, milles sündimine annab ideaalse võimaluse nirvaanasse jõudmiseks.
  • Lühem, "Amitābha suutra" annab Sukhāvatī budavälja detailse kirjelduse.[3]
  • Kolmas Õnnemaa suutra, Amitāyurdhyāna Sūtra, on tõenäoliselt loodud hiljem hiinakeelsena ja seejärel (tagasi) tõlgitud sanskriti keelde.[4]

Suutrad kirjeldavad punase buda Amitābha (tõlkes "Mõõtmatu Valgus") puhastatud budavälja ehk puhast maad. Bodhisattva Dharmākara annab 46 tõotust, millega ta lubab rajada puhta maa, kus olendid saaksid erakordselt hõlpsasti Buddha õpetust järgida. Bodhisattva Dharmākara täidab oma tõotused, temast saab buda Amitābha ning tema puhas maa kannab nime Sukhāvatī ehk "Õnnemaa".[2]

Olendid saavad Sukhāvatī'sse ümber sündida ennast buda Amitābha'le pühendades, Amitābha nime korrates ning Sukhāvatī'd kujustades.[2]

Õnnemaa suutrad on eriti populaarsed Hiina ja Jaapani puhta maa koolkondades, kuid Amitābha kultus on levinud ka mujal, Amitābha't mainib juba mahajaana tuntuim teoreetik Nāgārdžuna, keda Hiinas peetakse ka puhta maa koolkonna esimeseks esiõpetajaks.[2]

Sukhāvatīvyūha-sūtra lühem versioon on ilmunud eesti keeles pealkirja all «Õnneliku maa suutra» Maret Kargi tõlkes (1975).

ViitedRedigeeri

  1. sanskriti keeles Sukhāvatīvyūha-sūtra; tiibeti keeles bde ba can gyi bkod pa’i mdo
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Skilton, A. 2012. Budismi lühiajalugu. Tallinn: Koolibri, lk 100
  3. Ida mõtteloo leksikon: Sukhāvatīvyūha-sūtra. [1]
  4. Fujita, "The Textual Origins of the Kuan Wu-liang-shou ching: A Canonical Scripture of Pure Land Buddhism", in Buswell, Robert E.; ed. (1990). Chinese Buddhist Apocrypha, Honolulu: University of Hawaii Press, ISBN 0585349630