Bhāvanā
Bhāvanā (sanskriti ja paali keeles bhāvanā 'arendamine', 'kasvatamine' või 'olevaks tegemine'[1]; tiibeti keeles sgom pa; hiina keeles 修習 xiuxi; jaapani keeles shūjū) on budismis ja mitmetes India õpetustes meeleharjutus, mis kitsamas mõttes tähendab visualiseerimist, laiemas tähenduses aga meeleharjutusi või mediteerimist üldse.
Mõiste muuda
Paalikeelne sõna bhāvanā on verbijuure bhū ('olema') tuletis ja tähendab 'olevaks tegemist' ja 'arendamist' viidates sellele, et praktiseerija laseb midagi oma meelde tulla, teeb selle olemasolevaks. Selleks võib olla mingi abstraktne mõiste (näiteks sõbralikkus või kaastunne) või konkreetne visuaalne kujund (näiteks mandala või idami kujutis, mida kasutatakse näiteks vadžrajaanas).
Budism muuda
Tipitakas leidub mitmeid õpetusi meele arendamiseks.[2]:
- citta-bhāvanā ehk "teadvuse arendamine"[3][4]
- kāya-bhāvanā ehk "keha arendamine."[3]
- mettā-bhāvanā ehk "sõbralikkuse arendamine"[5][6]
- paññā-bhāvanā ehk "tarkuse arendamine"[7]
- samādhi-bhāvanā ehk "keskenduse arendamine".[8]
Peamised kaks meetodit tänapäeva budismi praktikas on meelerahu (samatha-bhāvanā) ja analüüsiva vaatluse (vipassanā-bhāvanā) arendamine.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Monier-Williams (1899), p. 755, see "Bhāvana" and "Bhāvanā," retrieved 9 Dec 2008 from "U. Cologne" at http://www.sanskrit-lexicon.uni-koeln.de/scans/MWScan/MWScanpdf/mw0755-bhAvodaya.pdf.
- ↑ Vt näit. MN 151, the Buddha states that a bhikkhu who has developed samatha-vipassana (or any of the seven sets of Bodhipakkhiya dhamma) "can abide happy and glad, training day and night in wholesome states" (trans., Ñāṇamoli & Bodhi, 2001, p. 1145). Additionally, AN 4.170 identifies three ways in which an arahant develops samatha-vipassana: samatha first; vipassana first; or both in tandem (Nyanaponika & Bodhi, 1999, p. 114; and, Thanissaro, 1998b). Vt ka Paracanonical texts (Theravada Buddhism) Nettipakarana 91 (Rhys Davids & Stede, 1921-25, p. 503, entry for "Bhāvanā," retrieved 9 Dec 2008 from "U. Chicago".)
- ↑ 3,0 3,1 Vt näit. DN 33.1.10(48), trans. by Walshe (1995), p. 486; and, MN 36, trans. by Ñānamoli & Bodhi (2001), pp. 332-343. Nii DN 33 kui ka MN 36 võrdsustavad citta-bhāvanā kāya-bhāvanāga. DN 33 on öeldud, et on olemas kolm tüüpi arengut: keha (kāya), meele (citta) ja mõistuse (paññā). MN 36 lõppmärkustes mainib Bodhi (pp. 1228-29, nn. 382, 384) et MN-i kommentaarides , et keha areng viitab teadmistele meele areng viitab samādhile.
- ↑ Vaata ka AN 1.22 ja 1.24 (a/k/a, AN I,iii,1 and 3), trans. by Thanissaro (2006); and, AN 1.51-52 (a/k/a, AN I,vi,1-2), trans. by Thanissaro (1995), as well as trans. by Nyanaponika & Bodhi (1999), p. 36.
- ↑ See, e.g., Sutta Nipata 1.8, Metta Sutta, trans. by Thanissaro (2004). Ühendit metta-bhāvanā tegelikult selles suttas ei ole, kuid seal on kirjas, et tuleb "kultiveerida" (bhāvaye) oma mettat.
- ↑ Vt näit. Itivuttaka. 1.27, trans. by Ireland (1997), pp. 169-70.
- ↑ Vaata DN 33.1.10(48), trans. by Walshe (1995), p. 486, referenced in note above regarding citta-bhāvanā.
- ↑ Vt näit. AN 4.41, trans. Thanissaro (1997). Veel vt. MN 44, Culavedalla Sutta, trans. by Thanissaro (1998a):