Juhan Kukk
See artikkel räägib Eesti poliitikust; sarnast nime on kandnud ka sõjaväelane Jaak Kukk (1904–2001). |
Juhan (Johann) Kukk VR III/1 (13. aprill 1885 Käru küla, Salla vald, Virumaa – 4. detsember 1942 Kargopollagi vangilaager, Kargopol, Arhangelski oblast, Venemaa) oli Eesti poliitik ja ettevõtja. Eesti riigivanem 21. novembrist 1922 kuni 2. augustini 1923 (Juhan Kuke valitsus).
Juhan Kukk | |
---|---|
Eesti riigivanem | |
Ametiaeg 21. oktoober 1922 – 2. august 1923 | |
Eelnev | Konstantin Päts |
Järgnev | Konstantin Päts |
Riigikogu esimees | |
Ametiaeg 1921–1922 | |
Eelnev | Otto Strandman |
Järgnev | Konstantin Päts |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
13. aprill 1885 Käru, Virumaa, Eestimaa kubermang, Venemaa Keisririik |
Surmaaeg |
4. detsember 1942 (57-aastasena) Kargopol, Arhangelski oblast, Vene NFSV, Nõukogude Liit |
Erakond | Eesti Tööerakond |
Elulugu
muudaJuhan Kukk lõpetas Tartu Reaalkooli, õppis 1904–1910 Riia Polütehnikumi kaubandusosakonnas ja 1908 täiendas end Saksamaal, lõpetas I järgu diplomiga. 1910–1912 Tartu I Laenu ja Hoiu Ühisuse asjaajaja, 1911–1919/1920 "Ühistegevuslehe" väljaandja ja toimetaja, 1914. aastast "Ühistegevuse Büroo" juhataja, 1915–1919 Ühistegevuse Edendamise Seltsi esimees.
Esimese maailmasõja ajal oli ta Eestimaa Toitluskomitee liige.
Aastatel 1917–1918 oli Juhan Kukk Maavalitsuse rahandusosakonna juhataja, 1918–1919 Ajutise Valitsuse rahandus- ja riigivarade minister (Rootsi ajakirjanduse andmeil oli ta ainus eestlasest Eesti valitsuse liige, päritolult talupoeg ja osanud vaevalt oma nime kirjutada) [1], 1919–1920 Eesti Vabariigi rahaminister, 1920–1921 kaubandus-tööstusminister. 1921–1922 I Riigikogu esimees. 1922–1924 Eesti Panga direktor. 1919–1930 Eesti Ühistegelise Liidu nõukogu esimees. 1923–1924 Eesti Tarvitajateühisuste Keskühisuse direktor ja 1926–1930 nõukogu esimees.
Kukk oli aastast 1920 Eesti Rahvapanga juhatuse esimees, tarbijate ühingu "Oma" juhatuse, hiljem nõukogu liige, 1931–1940 AS-i Balti Puuvilla Ketramise ja Kudumise Vabriku (Balti Manufaktuur) juhatuse esimees, 1933–1940 AS-i "Kreenbalt" direktor.
1925–1940 "Riigi Turbatööstuse" (aastast 1936 AS-i "Eesti Turbatööstused") nõukogu esimees, 1930–1931 Börsikomitee abiesimees ja Kaubandus-Tööstuskoja pankadesektsiooni esimees, 1937–1940 Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse liige suurtööstuse sektsiooni esindajana, 1936–1940 Üleriigilise Tekstiilitöösturite Ühingu esimees jm.
1933–1934 Tartu Ülikooli krediidi- ja tööstuspoliitika õppeülesande täitja. 1929–1940 Eesti Suusaklubi esimees, 1938–1939 Eesti Kergejõustikuliidu esimees.
1936. aastal asutas Juhan Kukk Nõmme Rotary klubi, mis oli kolmas Eestis Tallinna ja Tartu klubi järel.
Aastatel 1917–1919 oli Juhan Kukk Maanõukogu, 1919–1920 Asutava Kogu 1920–1926 I ja II Riigikogu liige, Tööerakonna nimekirjas.
16. oktoobril 1940 vangistas NKVD Juhan Kuke ja nõukogude tribunal mõistis ta kaheksaks aastaks vangilaagrisse, kus ta ka suri.
Juhak Kukk suri 4. detsembril 1942 Arhangelski oblastis Kargopollagi vangilaagris ja maeti sealsamas nimetusse hauda. Tallinnas perekonna matmisplatsil Hiiu-Rahu kalmistul on tema kenotaaf ja sümboolne haud.
Juhan Kukk oli ÜS Liivika asutajaliige, enne seda kuulus ta Korp! Vironia liikmeskonda.
Viited
muuda- ↑ Õpetajale eesti nimi. Vaba Maa, 26. september 1934, nr. 226, lk. 6.
Välislingid
muuda- Juhan (Johann) Kukk
- Juhan Kukk – mees, kes Päästekomiteest välja langes
- Eesti suurt riigimeest meenutati kodukülas , Postimees, 20. aprill 2010
- ETV: Ajavaod. Riigi mehed: Juhan Kukk
Eelnev Konstantin Päts |
Eesti riigivanem 1922–1923 |
Järgnev Konstantin Päts |