Kenotaaf

Kenotaaf (vanakreeka keelest κενοτάφιον kenotáfion 'tühi haud' < κενός kenós 'tühi' + τάφος táfos 'haud') on hauatähist imiteeriv mälestusmärk ühele või mitmele inimesele, kes on maetud mujale või kelle säilmed on kadunud. Neid esineb näiteks pühakodades ja kalmistutel. Kenotaafide püstitamine oli eriti levinud klassitsismis ja Suure Prantsuse Revolutsiooni aegses arhitektuuris.[1]

ViitedRedigeeri

  1. Kunstileksikon. Eesti Klassikakirjastus, 2001