Eesti õhuvägi

Eesti õhuvägi on Eesti kaitseväe üks põhiväeliik, mille ülesandeks on riigi õhuruumi kontroll ning strateegiliste objektide kaitsmine.

Eesti õhuvägi
Eesti õhuväe embleem
Asutatud	1918
Riik	Eesti
Kuuluvus	Eesti kaitsevägi
Liik	Õhuvägi
Osa	Õhuväe staap
Deviis	Pro patria ad astra!
Tähtpäevad	21. november 1918 16. detsember 1991
Autasud	Õhuväe teeneterist
Ülemad
Praegune ülem	kolonel Rauno Sirk
Sümboolika
Eesti õhuväe lipp
Eesti õhuväe lipp
Sõjalennuki eraldusmärk
Helikopter	Robinson R-44
Õppelennuk	Aero L-39 "Albatros"
Transport	An-2 C-17 Globemaster III (NATO SAC)

Ülesanded

Õhuväe esmaülesandeks on õhuruumi seire ja liitlasvägede saabumise korral vastuvõtva riigina neile toetuse osutamine. Õhuvägi vastutab kõigi õhuruumi turbeoperatsioonide eest Eestis. Kaasaegne õhuruumi seiresüsteem võimaldab koostööd integreeritud NATO õhukaitsesüsteemiga (NATINADS), samuti peab õhuvägi suutma osutada NATO lennukitele standardite kohast teenindust Eesti riigi nõuetest lähtuvalt.

Struktuur

Alates 16. juulist 2019 on õhuväe ülemaks kolonel Rauno Sirk. Varem on õhuväe ülemateks olnud näiteks kolonel Riivo Valge ja kolonel Jaak Tarien. Õhuväe ülema alluvuses on õhuväe juhtimisorgan – Õhuväe staap.

Õhuväe struktuur on rahu-, kriisi- ja sõjaajal suures osas muutumatu, sest õhuvägi koosneb kaadrikaitseväelastest.

Õhuväe koosseisu kuuluvad üksused

• Õhuväe staap (Tallinnas)
• Õhuseiredivisjon (Ämaris ja erinevates kohtades üle Eesti)
• Lennubaas (Ämaris)

Eesti kopteripiloot õppimas Marylandis, Armee Lennuväe Toetuskeskuses.

USA õhuväe lennukid A-10 Thunderbolt Ämari Lennubaasis

C-17 Globemaster Ämari Lennubaasis

Eesti õhuväe Aero L-39 "Albatros".

Eesti õhuväe piloot kolonelleitnant Arvo Palumäe vestleb enne õhkutõusmist Ameerika Ühendriikide õhuväe brigaadikindrali Scott Kelly'ga. Taustal Aero L-39.

Eesti õhuväe An-2.

Õhuseiredivisjon (ÕSD) on õhuväe koosseisu kuuluv taktikaline üksus, mille põhiülesanded on Eesti Vabariigi õhuruumi puutumatuse järelevalve ning osaleda ja toetada kollektiivset enesekaitsesüsteemi õhuturbes; avastada ja identifitseerida Eesti õhuruumis ja selle lähiümbruses lendavaid objekte. Ülesannete täitmiseks on ÕSD-l kasutusel erinevat tehnikat, eesotsas erinevate radarisüsteemidega.

Õhuväe Lennubaasi (LB) koosseisus on erinevate lennuvälja toetusallüksuste kõrval ka kaks lennuallüksust (kopterite eskadrill ning lennukite eskadrill), mis on eelkõige mõeldud selleks, et hoida Lennubaas töös, aga ka selleks, et osutada abi maaväe üksuste väljaõppes. Lisaks osutavad need allüksused ka mittesõjalist toetust (kadunud isikute otsimine, metsatulekahjude kustutamine).

Õhuseire

Õhuseire eest vastutab õhuväes suuremas osas Õhuseiredivisjon, mille koosseisus on erinevad radari-allüksused üle Eesti.

Eesti, Läti ja Leedu ühine õhuseiresüsteem on BALTNET. 1998. aastal alanud projekti eesmärgiks on Balti regiooni õhuruumi lennuliikluse tuvastamine, vaatlus ja kontroll.

Pärast Balti riikide ühinemist NATOga 2004. aastal, integreeriti BALTNET Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni õhukaitsesüsteemi NATINADS. NATO õhukaitsesüsteemi osana on BALTNETi ülesandeks lisaks õhuseirele ka lennujuhtimine ja õhuturbeoperatsioonide taktikaline juhtimine.

Tehnika

Lennuk	Pilt	Päritolumaa	Tüüp	Versioon	Lennukite arv	Lisainfo
treeninglennuk
Aero L-39 Albatros		Tšehhi	Treening	L-39C	3
Transpordilennuk
PZL M28 Skytruck		Poola	Transport		2	Plaanitakse kohandada seirelennukiks
Antonov An-2		Nõukogude Liit	Transport	An-2	2	Kasutatakse sõjaväelangevarjurite väljaõppeks ja tsiviillangevarjurite transpordiks.
C-17 Globemaster III		USA	Transport		3	kasutusel osana NATO strateegilise õhutranspordivõime programmist NATO SAC (Strategic Airlift Capability)
Helikopter
Robinson R44		USA	Transpordihelikopter	R-44	4	Kasutatakse luureks ja metsa kadunud inimeste otsimiseks.

Õhuväe radarisüsteemid:

• ThalesRaytheonSystems (TRS) Ground Master 403 (GM403)
• Lockheed Martin TPS-77
• ASR-8
• passiivseiresüsteem VERA-E

Ajalugu

Vabadussõda

Eesti Vabariigi õhuväe eelkäija Õhukaitse ajalugu ulatub tagasi 1918. aasta 21. novembrini, mil loodi Inseneripataljoni juurde lendurite poolrood (hiljem Lennuväerügement).

Narva vabastamisel jaanuaris 1919 saadi Punaarmeelt saagiks lennuk Farman F.30, mille Eesti lennuväelased seadsid lennukorda 30. jaanuariks 1919 ning siis tehti sellel ka esimesed proovilennud. Veebruaris 1919 tehti aga samas ka esimesed lahingulennud Narva rindelõigus (lendur Karl Haas, lendurvaatleja Jakob Tillo). Pärast seda, kui pommid ja bensiin oli ära kulutatud, võeti lennuk koost lahti ning toimetati raudteel Tallinna.

27. aprillil 1919 saabusid Tallinna aurikul Swanholm kaks briti lennuinstruktorit (Claude Scudamore Emery ja Swatridge) koos kahe motoristiga ning neli brittidelt ostetud lennukit: kaks Norton Thompson NT-2B õppe-lennupaati ning kaks BE-2a õppelennukit. 30. aprillil 1919 koostati eesti lennukite esimene nimekiri, kus briti lennukikandjalt Vindictive välja kaubeldud oli Sopwith Camel nr 5 all seal esimese britina kirjas. BE-2a lennukid said samas nimekirjas nr 6 ja 7, hiljem lisandus veel DFW C V luurelennuk (registris nr 10).

Farman HF (Karl Haas, lendur, lendurvaatleja Jaan Schultz) 30 läks 11. juunil 1919 taas Narva rindele, jõudis sellel teha veel mõned lennud, aga siis otsustati see lennuk anda üle Loodearmeele. Haas ja Schultz, Gustav Oamer kolisid Narva rindelt Lõunarindele, oktoobris 1919 ühinesid nendega lendur Damm ja lendurvaatleja Friedrich Bergmann ühel BE-2a õppelennukil, mida asusid samuti luurelendude sooritamiseks kasutama.

PN-3 "Isamaa Päästja" – luure- ja hävituslennuk, ehitatud Eestis 1938. aastal

Peale nende õnnestus remontida ka sakslaste poolt mahajäetud lennukeid, nii et 1919. aasta lõpuks oli lennuväe kasutuses juba 40 lennukit, tähelepanuväärne on, et kõik need olid jõutud hankida vaid ühe aasta jooksul.

Teine maailmasõda ja pärast seda

Õhuvägi soovis enne maailmasõja algust osta lennukeid Westland Lysander ja Supermarine Spitfire. Sõda algas 1939. aastal ja seetõttu loobus Suurbritannia välistellimuste täitmisest. Pärast Poola hävingut ehitati Eestisse vastavalt koostöölepingule Nõukogude baasid. Hiljem Eesti okupeeriti ja õhuvägi Eesti kaitseks midagi ette ei võtnud. 1940. aasta suvel arvati õhuvägi Punaarmee koosseisu.

22. juunil 1941 ründas Natsi-Saksamaa Nõukogude Liitu ja edasitung oli nii kiire, et varsti oli Eesti Venemaast ära lõigatud. Õhuväel kästi evakueeruda Venemaale, aga paljud eestlastest sõdurid deserteerusid.

Pärast sõda ja Nõukogude koosseisu minekut muutus Eesti tugevasti militariseerituks. Umbes 10% elanikkonnast olid Nõukogude sõdurid, kes paiknesid üle viiesajal sõjaväeobjektil.

Tänapäev

Eesti õhuvägi taasloodi 13. aprillil 1994. 1993. aastal annetas Saksa valitsus Eestile kaks Let L-410UVP transpordilennukit. 1994. aasta oktoobris annetati veel kolm Mi-2 ja neli Mi-8 helikopterit. 15. mail 1997 koliti endisse Su-24 baasi Ämaris. Aastatel 1997–1998 uuendati kaht Mi-8 helikopterit.

Õhuvägi on enamuse ajast olnud keskendunud Ämari õhuväebaasi arendamisele, et teha koostööd NATO-ga ja partnerriikide õhujõududega. Ämari baas valmis 2011. aastal. Siiski on õhuväe areng olnud äärmiselt aeglane, sest suur puudus on olnud kaasaegsest infrastruktuurist.

Ülemad pärast taasloomist

7. veebruar 1994 – 1. jaanuar 1996	kolonel Vello Loemaa
1. jaanuar 1996 – 17. veebruar 1997	kolonel Teo Krüüner (kohusetäitja)
17. veebruar 1997 – 20. veebruar 1998	kolonel Vello Loemaa (kohusetäitja)
20. veebruar 1998 – 21. mai 1998	kolonel Teo Krüüner (kohusetäitja)
21. mai 1998 – 25. august 1999	kolonel Teo Krüüner
25. august 1999 – 5. veebruar 2000	kolonel Valeri Saar (kohusetäitja)
5. veebruar 2000 – 23. juuli 2004	kindralmajor Teo Krüüner
24. juuli 2004 – 2. mai 2005	kapten Mart Vendla (kohusetäitja)
3. mai 2005 – 20. august 2006	kolonel Valeri Saar (kohusetäitja)
21. august 2006 – 12. märts 2007	major Rauno Sirk (kohusetäitja)
13. märts 2007 – 14. august 2012	brigaadikindral Valeri Saar
15. august 2012 - 20. juuli 2018	kolonel Jaak Tarien
20. juuli 2018 – 19. juuli 2019	kolonel Riivo Valge
19. juuli 2019 –	kolonel Rauno Sirk

Vaata ka

• Õhukaitse
• Õhuvägi
• Õhuväe teeneterist
• Lennubaas
• Õhuseiredivisjon

Kirjandus

• Frederik Gerdessen, Toivo Kitvel, Johannes Tilk. "Aeg, mehed, lennukid. Eesti lennunduse arengulugu kuni 1940. aastani". Tallinn, 2001.

Välislingid

• Õhuväest kaitseväe kodulehel