Wäinö Aaltonen

Wäinö Waldemar Aaltonen (8. märts 1894 Marttila (praegu Karinainen) – 30. mai 1966 Helsingi) oli soome kunstnik (skulptor, maali-, teatri- ja medalikunstnik).

Wäinö Aaltonen
Sünninimi Wäinö Waldemar Aaltonen
Sündinud 8. märts 1894
Marttila
Surnud 30. mai 1966 (72-aastaselt)
Helsingi
Rahvus soomlane
Haridus Turu Kunstiseltsi joonistuskool
Tegevusala skulptuur, maal, teatrikunst
Tuntud teoseid skulptuurid Eduskunna istungitesaalis

Elukäik muuda

Soome rahvusskulptoriks peetav Wäinö Aaltonen sündis külarätsepa pojana 8. märtsil 1894. 1902. aastal kolis pere Turu lähedale Hirvensalo saarele. Pärast rahvakooli lõpetamist asus ta õppima Turu Kunstiseltsi joonistuskooli, kus ta 19101915 sai maalikunstniku ettevalmistuse. Skulptoriks õppis ta iseseisvalt.

Esimest korda osales Aaltonen kunstinäitusel Turus 1916. aastal. Tema teosed äratasid tähelepanu ja ta hakkas saama tellimusi. 1917 kutsuti teda osalema "Novembrirühma" näitusele Turus. Noorpõlves huvitasid teda Vana-Kreeka ja Vana-Egiptuse skulptuurid ning soome vanad loomapeakujud. Tema loomelaad oli üldiselt klassitsistlik või realistlik.Tema naisaktide modelliks oli sageli õde Aino.

Aaltonen töötas vaheldumisi Helsingis ja Turus ning käis läbi Bronda kohvikus koos käinud noorte kunstnikega. 1923 käis Aaltonen esimesel välisreisil Berliinis ja Roomas, kus sai mõjutusi kubismist ja futurismist. Need mõjud avaldusid põhiliselt tema maalides ja lavakujundustes. Aaltonen tegi umbes 50 lavakujundust, millest kõige tuntum on Helsingis Svenska Teaternis lavastatud Hagar Olssoni näidendile "Südamepantomiim" (1928).

Juba koolieas hakkas Aaltose kuulmine nõrgenema ja hiljem jäi ta täiesti kurdiks.1925 sõitis ta Londonisse, et ravida oma kuulmist. See ei õnnestunud, kuid Aaltonen tutvus Londoni muuseumidega ja idamaiste skulptuuridega. Aaltose 70. sünnipäeva puhul ehitas Turu linn Aurajoki kaldale temanimelise kunstimuuseumi (Wäinö Aaltosen Museo), mis valmis alles 1967, pärast kunstniku surma.

Aaltonen suri 30. mail 1966. Ta maeti Turu Maaria kalmistule.

Isiklikku muuda

Aaltonen oli neli korda abielus. Tema esimene abikaasa oli laulja Aino Pietiläinen, kellega ta abiellus 1920.

Teoseid muuda

 
Skulptuurid Eduskunna istungitesaalis
 
Wäinö Aaltonen Jean Sibeliuse portreed viimistlemas

Skulptuurid muuda

Aaltose kangelaskujusid on Soomes 14 kohas.

Maalid muuda

  • 1926 "Tunnelma konsertissa"
  • u 1926 "Naisen pää"
  • 1935 Karinaise kiriku altarimaal

Tunnustus muuda

Välislingid muuda