Veereostus

Veereostus ehk vee reostumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogusse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus).

Kuigi looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis, ei loeta neid vee reostajateks. Vett nimetatakse reostunuks siis, kui seda ei saa kasutada mõneks soovitud otstarbeks.

Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofeerumiseni. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisa hapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega.

Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete – mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt – jõudmine veekokku.

Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt, põllumajandusest, mis võivad takistada päikesekiirguse jõudmist veesambasse, mistõttu kannatab taimede fotosüntees ja võivad tekkida taimestikuta veealad, mis ei ole osa looduslikust ökosüsteemist.

Veereostusele viitavad tavaliselt vee(kogu) kvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, veeõitsengud jt.

Reostuse allikad muuda

pinnase ehitus, kust põhjavesi maasse imbub
tööstusvete, mis sisaldavad keemilisi ühendeid või kõrvalsaadusi, jõudmine vette
halvasti käsitletud või käitlemata heitvee jõudmine vette
pindmine äravool, mis sisaldab pestitsiide ja väetisi
pindmine äravool, mis sisaldab õliprodukte
tööstusprotsessides vabanenud termiline vesi (soojussaaste) või keemilised ühendid
happevihmad, mis sisaldavad vääveldioksiide
naftareostus

Reostusained muuda

Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid.

Orgaanilisi aineid muuda

insektiidid, herbitsiidid ja mitmed teised keemilised mürgid
bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest
toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid
puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus
lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud

Vasekaevanduse tõttu reostunud vesi

Anorgaanilisi aineid muuda

raskmetallid
happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest)
keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses
väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega
muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt

Vaata ka muuda

Välislingid muuda

Murel Merivee, Agni Kaldma "Kuidas aidata õliseid linde?" Eesti Loodus, mai 2008