Vikipeedia

Ökosüsteemsed teenused

Ökosüsteemsed teenused ehk ökosüsteemi teenused ehk keskkonnateenused ehk loodushüved[1] (inglise ecosystem services) on inimese jaoks vajalikud ökosüsteemide omadused. Ökosüsteemsed teenused erinevad ökosüsteemsetest hüvedest (ecosystem goods) seeläbi, et teenuseid väärtustatakse, kuid neid üldjuhul ei müüda (ei oma turuväärtust), ökosüsteemsetele hüvedele antakse aga mingi turuväärtus.

Kivi-kägukimalane aasristiku õisikul

Ökosüsteemi teenused võimaldavad hinnata majanduslikes mõõtmetes seda, mida looduslikud süsteemid muidu inimkonna heaks teevad, olles nii sillaks majanduse ja keskkonnakaitse vahel, eesmärgiks loodusressursside jätkusuutlik kasutamine. Kasutades ökosüsteemide teenuste kontseptsiooni, saavad asjatundjad selgitada poliitikutele ja laiemale üldsusele, miks täpselt mingit objekti peab kaitsma, eriti tuues välja kaitse rakendamata jätmise majanduslikud tagajärjed. Tihti samastataksegi ökosüsteemi teenuste majanduslik väärtus sellega, kui palju läheks inimesele maksma samade protsesside tehislik läbiviimine. Selline lähenemine looduslikule keskkonnale tekkiski siis, kui inimene neid süsteeme lõhkuma asus ja tagajärgi hindama pidi.

Inimkond kasutab oma elus ära paljusid looduslike ökosüsteemide ressursse ja protsesse. Kokkuvõtvalt kutsutakse selliseid hüvesid ökosüsteemi teenusteks, mille hulka kuuluvad näiteks puhta joogivee taastootmine ja jäätmete lagundamine. Kuigi teadlased on juba aastaid rääkinud ökosüsteemi teenustest, tuli see kontseptsioon laiema tähelepanu alla alles ÜRO 2005. aasta Millenniumi ökosüsteemide hindamise aruandes (MEA)[2], kus jagatakse need teenused neljaks:

  1. varustavad teenused (provisioning services), mida inimene saab ökosüsteemilt, näiteks toit, vesi, puit;
  2. reguleerivad teenused (regulating services), mis näiteks mõjutavad kliimat, vee kvaliteeti, veevarusid;
  3. elu toetavad teenused (supporting services), mis on näiteks aineringe, fotosüntees, putuktolmlemine;
  4. kultuurilised teenused (cultural services), millega loodus pakub näiteks esteetilist ja vaimset naudingut ja rekreatsiooni võimalusi.

Maailma rahvaarvu kasvamisega tõuseb ka ökosüsteemidele avaldatav surve. Looduslikud ressursid ei ole kahjustamatud ega lõpmatud ning inimtegevuse tekitatud keskkonnamõjusid ilmneb aina enam: õhu ja vee kvaliteet halveneb, maailma kalavarud kannatavad ülepüügi all, kahjurite ja haiguste lained on sagedasemad ja raskemini kontrollitavad. Metsade hävimine toob endaga kaasa muldade degradeerumist ja jõgede üleujutusi raiekohtadest allavoolu. Erinevatest raportitest ilmneb, et ligi 40–50% Maa jäävabast pinnast on inimtegevusest tugevasti mõjutatud või degradeeritud, 66% kalavarudest on kas ülepüütud või sinna jõudmas, atmosfääri CO2 kontsentratsioonid on tõusnud tööstuslikust pöördest saadik ligi 30% ning ligi 25% linnuliikidest on viimase 2000 aasta jooksul välja surnud[3]. Inimkond hakkab üha enam aru saama, et ökosüsteemi teenused ei ole ainult piiratud, vaid ka inimtegevusest mõjutatavad.

Kategooriad

muuda

Eristatakse nelja erinevat ökosüsteemi teenuste kategooriat.[2]

  1. Varustavad teenused
    1. Toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained)
    2. Värske vee olemasolu
    3. Mineraalained
    4. Erinevad looduslikest liikidest saadavad ravimid, vajalikud kemikaalid ja muud produktid
    5. Bio- ja hüdroenergia
  2. Reguleerivad teenused
    1. Süsinikuringe ja kliima regulatsioon
    2. Jääkainete biolagundamine
    3. Vee ja õhu looduslik isepuhastumine
    4. Taimede tolmlemine
    5. kahjurite ja haiguste kontroll
  3. Elu toetavad teenused
    1. toitainete levitamine ja ringlus
    2. Seemnete levitamine
    3. Fotosüntees ehk primaarproduktsioon
  4. Kultuurilised teenused
    1. Inspiratsioon
    2. Puhkus, sealhulgas ka ökoturism
    3. Teaduslike uurimuste läbiviimine

Juhtumid

muuda

Ökosüsteemsete teenuste kontseptsiooni aitavad illustreerida järgmised juhtumid:

  • New Yorgis langes joogivee kvaliteet allapoole keskkonnaameti seatud standardeid. Võimudel oli kaks võimalikku lahendust, millest odavamaks ja mõttekamaks osutus taastada hävinud looduslikud vee puhastamise süsteemid. See läks kokku maksma ligi 1–1,5 miljardit dollarit, samas kui veepuhastusjaama ehitamine oleks maksnud 6–8 miljardit, millele lisanduksid igal aastal 300 miljonit selle jooksvateks kuludeks.[4]
  • 85–92% kõigist õistaimedest on putuktolmlejad. Samas on intensiivne põllumajandus paljudes piirkondades mesilaste arvukust niivõrd palju vähendanud, et looduslikud mesilaste populatsioonid ei suuda enam seda tööd ära teha. USAs on 15–30% toidutoodangu käigus vaja taimede tolmeldamist ja enamik suurfarmidest toovad ise oma maa-aladele elama mesilasi, kes taimi tolmeldavad. Globaalselt on tolmeldamise rahaliseks väärtuseks hinnatud ligi 90 miljardit eurot aastas.[5]
  • Hiinas viidi Jangtse jõe peal läbi uurimused, mille käigus määrati jõe potentsiaal hüdroelektri tootmiseks. Oluline avastus oli, et kui säilitada jõe valglas metsakate, on hüdroelektrist saadav majanduslik kasu 2,2 korda suurem kui kasu, mis oleks saadud selle metsa langetamisel.[6]
  • 1980. aastatel seisis Prantsusmaa mineraalvee tootja Vittel probleemi ees: nende Kirde-Prantsusmaa allikate ümbruse farmerid kasutasid intensiivse põllumajanduse meetodeid ja olid selle käigus eemaldanud suurel maa-alal metsakatte, vähendades sellega filtreerimise vähenemise tõttu tõsiselt põhjavee kvaliteeti. Veeproovides hakkas tõusma nitraatide ja kahjurimürkide kogus ning Prantsuse seaduste järgi oli firmal oht jääda ilma õigusest reklaamida oma tooteid kui „looduslikku mineraalvett“. Olukorra lahenduseks hakkas Vittel pakkuma talupidajatele spetsiaalset stiimulpaketti, millesse kuulusid nii rahalised toetused kui ka tasuta tehniline abi, eesmärgiga parandada maakasutusmeetodeid ja vähendada põllumajanduskemikaalide kasutust.[7] Sellist tüüpi ökosüsteemsete teenuste taastamise programmi kutsutakse ökosüsteemi teenuste eest maksmise programmiks.[8]

Ökoloogia

muuda

Ökosüsteemi teenuste mõistmiseks on vaja tugevaid baasteadmisi ökoloogias. Olulised tähelepanu väärivaid tegurid on siin maastikud, maakasutus, liigiline koosseis kuni mikrobiaalse tasemeni välja. Tähtis on mõista, kuidas ained ja energia vaadeldaval alal ringlevad ning saada aru, millised on jälgitava ökosüsteemi teenuse vaatenurgast olulised. Näiteks metsade pakutavad ökosüsteemi teenused (süsiniku atmosfäärist sidumine, vee puhastamine, erosiooni takistamine) on seotud metsa olukorraga nii pindala suuruses, detriidis, mikroorganismides kui ka mulla üldises struktuuris. Enamasti pakub ökosüsteem enam kui vaid üht teenust.

Ökosüsteemide keerukuse tõttu on ökosüsteemide teenuste mõistmine ja määratlemine tihti küllaltki keerukas. Üks välja pakutud määratlemise töökäikudest[5] koosneb järgnevatest sammudest:

  1. Ökosüsteemi teenust pakkuvate liikide või koosluste (teenusepakkujate) määramine, nende rollide ja omavaheliste suhete kirjeldamine.
  2. Neid teenusepakkujaid mõjutavate maastiku- ja keskkonnaiseärasuste kirjeldamine.
  3. Teenuse pakkumist mõjutavate abiootiliste tegurite hindamine.
  4. Teenusepakkujate ruumis ja ajas toimimise ulatuse hindamine.

Teadlased usuvad, et ökosüsteemi teenuste pakkumisele mõjub stabiliseerivalt looduse mitmekesisus, mis samuti mitmekesistab ökosüsteemi teenuseid. Looduslike ressursside jätkusuutliku kasutamise mõistmiseks on võtmetähtsusega mõista mitmekesisuse ja ökosüsteemi teenuste vahelisi seoseid.

Liia hüpotees

muuda

Hüpotees, mille eelduseks on, et kõik liigid koosluses täidavad enam kui vaid üht funktsiooni. Seega võib mingi kogus süsteemi komponente kaduda ilma, et toimuks olulist kadu funktsiooni (ökosüsteemi teenuse) toimimises. Kui aga liigne kogus liike kadunud on, hakkavad ökoloogilistes funktsioonides ilmnema häired.[9][10][11]

Needi hüpotees

muuda

Hüpotees, mille järgi liigid ökosüsteemis on nagu needid lennuki keres: kui üks neet eemaldada, ei juhtu midagi. Mida enam aga neete ära võtta, seda enam hakkab neid ka lahti tulema; mida enam neid lahti tuleb, seda enam kogu kere laguneb. Analoogia on üle toodud liigikooslustesse: ühe liig kadumine ei pruugi olla veel traagika, aga mida enam neid kaob, seda ebastabiilsemaks ja vähem talitlevaks kooslus muutub.[12]

Tähtsus majanduses

muuda

Ökosüsteemi teenuste rakenduseks on tõlkida loodusteaduslik teadmine poliitikute ja otsuselangetajate jaoks majanduse terminitesse ja anda edasi meie valikute hinda inimheaolu kontekstis arvestatavates ühikutes.[13] Valitsemise ja tööstusega seotud otsuste korrektseks langetamiseks on maailma ökosüsteemide dünaamika mõistmine ülioluline. Selle sisu edasiandmiseks on aga oluline seda õigesti tutvustada ning seetõttu on suur osa looduskaitselinelisest tööst töö inimestega.[14]

Ökosüsteemi teenuste rahalise hindamise jaoks on olemas kuus peamist meetodit:[15]

  1. Välditud kulud – arvutatakse välja, kui palju ühiskond peaks rahaliselt panustama jälgitava ökosüsteemi teenuse puudumisel (näiteks kui palju läheks maksma joogivee igapäevane filtreerimine juhul, kui looduslikud süsteemid seda teenust enam ei pakuks).
  2. Asenduskulud – teenused, mida oleks võimalik asendada tööstusliku teenusega (näiteks New Yorgi veevaru looduslik puhastamine vs veepuhastusjaama rajamine).
  3. Kaudne kasu – teenused võimaldavad kõrgemat tulu mõnes majandustegevuses (näiteks puhtas vees on kalasaak suurem).
  4. Reisikulu – teenuste tarvitamine võib olla seotud reisimisega, millega kaasnev kulu transpordisektorile võib olla vaadeldav kui ökosüsteemi teenus. Näiteks puhkealadele jõudmiseks liigub tihti suur kogus hüvet ühest kohast teise just reisimise kulude näol.
  5. Naudingu hinnad – inimesed maksavad tihti teatud toodete eest nende emotsionaalse väärtuse tõttu rohkem. Näiteks on ilusa vaatega kinnisvara tihtipeale kallim kui samaväärne maalapp ilma vaateta.
  6. Ettemääramatud hinnangud – nõudlus mingi teenuse järele võib tuleneda oletatavate stsenaariumite põhjal, mis hindavad mingil määral ka alternatiive: kalatööstus võib olla valmis maksma näiteks suurema kalasaagi eest või külastajad looduspargile suurema ligipääsu eest.

Ökosüsteemi teenused ja äri

muuda

Ökosüsteemi teenused ja eriti nende häired võivad olla ärile kahte moodi olulised. Ühtpidi toovad häired nende toimimises kaasa suuri riske. Teistpidi on olemas võimalused nendega tegelemiseks, mis omakorda võib olla ka äriliselt kasulik.

Paljud ettevõtted ei ole ise teadlikud oma tegevuse mõjudest keskkonnale ega potentsiaalsetest tagajärgedest üldisele heaolule. Lisaks on ka suur osa keskkonnakorralduse süsteemidest seni keskendunud pigem keskkonnamõjudele kui üldisele inimkonna sõltumisele keskkonnast. Samas on tänapäevaks arendatud välja mitmeid uudseid süsteeme, mis võtavad arvesse ja väärtustavad ka ökosüsteemiteenuseid, näiteks Corporate Ecosystem Services Review (ESR)[16], Artificial Intelligence for Ecosystem Services (AIRES)[17] ja Natural Value Iniciative (NVI).[18]

Operatsioonilised riskid ja võimalused

muuda

Riskid seotud näiteks joogivee nappusega või hüdroelektrijaamade energiatoodangu vähenemisega mudastumise tagajärjel.

Võimalused on näiteks veekasutuse efektiivsuse tõstmine või kohalike märgalade loomine/taastamine, et probleemi ära hoida.

Regulatoorsed ja juriidilised riskid ja võimalused

muuda

Riskid on seotud näiteks trahvide, valitsuse regulatsioonide või kohtuasjadega kogukondadelt, kellele vajalikud ökosüsteemi teenused on äritegevuse tõttu häiritud.

Võimalused on näiteks valitsustel arendada välja seadusi, kaitsmaks või taastamaks inimeste edasiseks jätkusuutlikuks arenguks vajalikke ökosüsteemi teenuseid.

Mainega seotud riskid ja võimalused

muuda

Riskid firmadele on kaotada oma kliendibaasi, kuna nad on ökoloogilisi teenuseid väärkasutanud.

Võimalused on seotud jätkusuutlike kaubandus-, juhtimis- ja investeerimisviisidega erinevate kaubamärkide vahel vahe tegemiseks.

Turu ja tootega seotud riskid ja võimalused

muuda

Riskid äridele on seotud klientide valiku muutumine konkurendi toodete kasuks, mis on keskkonnasõbralikumalt toodetud.

Võimalused seotud sama vooluga kaasa mineku ja ise keskkonnasõbralike toodete arendamisega, mis klientide meelemuutust arvestaks.

Rahanduslikud riskid ja võimalused

muuda

Riskid on seotud pankade laenutingimuste karminemisega.

Võimalused seotud pankade ja investorite valikute langemisega ressursside säästlikke ja jätkusuutlikke tootmisviise kasutavate ettevõtete kasuks.

Rohumaade ökosüsteemiteenused[19]

muuda

Rohumaid eristatakse sõltuvalt nende omadustest mitmel erineval viisil, arvestades nende kujunemisprotsessi ja elupaiga- ning liigirikkust. Lisaks aga erinevad rohumaatüübid teineteisest pakutavate ökosüsteemiteenuste poolest.

Kultuurrohumaa on külviga rajatud rohumaa (heinamaa või karjamaa), mida uuendatakse külviga regulaarselt, et saada võimalikult palju rohumassi. Kultuurrohumaad on tavaliselt intensiivses kasutuses ja väetatud ning sealne elustik on üsna liigivaene. Kultuurrohumaadelt saab võrreldes teiste rohumaatüüpidega kõige rohkem loomasööta. Ühtlasi tähendab see ka suuremat kogust piima- ja lihasaadusi. Samas on teiste teenuste kättesaadavus püsirohumaade ja poollooduslike rohumaadega võrreldes oluliselt madalam. Näiteks saab kultuurirohumaadelt kosmeetika- ja ravimitööstuse jaoks vajalikke taimi ainult siis, kui neid liike on külvatud. Reguleerivaid teenused, mis soodustavad kõrge loodusväärtusega liikide elupaikade tekkimist ja tolmeldajate tegevust, pakuvad kultuurniidud aga vähem. Kliimamuutustele suurt mõju avaldav süsiniku sidumise võime on kultuurrohumaadel samuti oluliselt väiksem.

Püsirohumaaks nimetatakse rohumaad, mida ei ole vähemalt viis aastat põllukultuuride kasvatamiseks kasutatud. Need tekivad tavaliselt looduslikult (isekülvi teel) endisest kultuurrohumaast või põllumaast. Püsirohumaad võib uuendada poollooduslikele rohumaadele iseloomulike taimede seemnete segu külvamisega, olles nii heaks allikaks kosmeetika- ja ravimitööstusele. Lisaks on need alad täiesti asendamatud tolmeldajatele, kes meid meega varustavad. Püsirohumaid kasutatakse loomasööda saamiseks või karjatamiseks nagu kultuurrohumaidki, kuid võrreldes viimastega saab nendelt aladelt vähem piima- ja lihatooteid. Tänu püsirohumaade tihedale taimestikule väheneb erosioonioht nõlvadel ja suureneb pinnase toitainete imendumise võimekus, aidates seeläbi vett puhastada. Püsirohumaade võimekus süsinikku siduda on samuti suurem kui kultuurrohumaadel.

Poollooduslik rohumaa ehk pärandkooslus on pikaajalise niitmise või karjatamise mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslus, nt puisniidud, loopealsed ehk alvarid, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. Neid ei väetata ega kasutata üldjuhul väga intensiivselt. Sellised kooslused on väga liigirikkad ja kõrge loodusväärtusega. Poollooduslikud kooslused kuuluvad Euroopa Liidu loodusdirektiivi kohaselt väärtuslike elupaikade hulka. Paljud neist on lisatud ka NATURA 2000 võrgustikku, mille eesmärgiks on tagada haruldaste või ohustatud loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Poollooduslikud rohumaad pakuvad loetletud rohumaadest kõige mitmekesisemaid ökosüsteemiteenuseid. Tänu pinnases olevate mikroelementide mitmekesusele, saab poollooduslikelt rohumaadelt suuremas koguses parema toiteväärtusega loomasööta, aga ka mee saamiseks ning ravimi- ja kosmeetikatööstuses vajalikke taimi. Veelgi enam, pärandkooslused aitavad kaasa ohustatud liikide ning tolmeldajate säilimisele, kelle arvukuse ja liigilise mitmekesisuse vähenemine mõjutab inimesele vajalike taimede saagikust ja sellega koos teatud toodete kättesaadavust ja hinda.

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. ↑ TÜ teadlased leiavad üleilmses aruandes, et elurikkuse edasine kahanemine seab inimeste heaolu suurde ohtu Tartu Ülikooli pressiteade, 26.03.2018 (vaadatud 27.03.2018)
  2. ↑ 2,0 2,1 Millenniumi ökosüsteemide hindamise aruanne 2005 Millennium Ecosystem Assessment (MEA). 2005. Ecosystems and Human Well-Being: Synthesis. Island Press, Washington.
  3. ↑ Vitousek, P.M., J. Lubchenco, H.A. Mooney, J. Melillo. 1997. Human domination of Earth’s ecosystems. Science 277: 494–499.
  4. ↑ Chichilnisky, G. and G. Heal. 1998. Economic returns from the biosphere. Nature 391: 629–630.
  5. ↑ 5,0 5,1 Kremen, C. 2005. Managing ecosystem services: what do we need to know about their ecology? Ecology Letters 8: 468–479.
  6. ↑ Guo, Z.W., X.M. Xio and D.M. Li. 2000. An assessment of ecosystem services: water flow regulation and hydroelectric power production. Ecological Applications 10: 925–936.
  7. ↑ Hanson, C, J Ranganathan, C Iceland, and J Finisdore. (2008) The Corporate Ecosystem Services Review (Version 1.0). World Resources Institute.
  8. ↑ Perrot-Maître, D. (2006) The Vittel payments for ecosystem services: a "perfect" PES case? International Institute for Environment and Development, London , UK.
  9. ↑ Walker, B.H. 1992. "Biodiversity and ecological redundancy." Conservation Biology 6: 18–23.
  10. ↑ Frost, T.M., S.R. Carpenter, A.R. Ives, and T.K. Kratz. 1995. “Species compensation and complementarity in ecosystem function.” In: C. Jones and J. Lawton, editors. Linking species and ecosystems. Chapman & Hall, London.
  11. ↑ Naeem S. 1998. "Species redundancy and ecosystem reliability" Conservation Biology 12: 39–45.
  12. ↑ Lawton, J.H. 1994. What do species do in ecosystems? Oikos 71: 367–374.
  13. ↑ Daily, G.C., T. Söderqvist, S. Aniyar, K. Arrow, P. Dasgupta, P.R. Ehrlich, C. Folke, A. Jansson, B. Jansson, N. Kautsky, S. Levin, J. Lubchenco, K. Mäler, D. Simpson, D. Starrett, D. Tilman, and B. Walker. 2000. The value of nature and the nature of value. Science 289: 395–396.
  14. ↑ DeFries, R.S., J.A. Foley, and G.P. Asner. 2004. Land-use choices: balancing human needs and ecosystem function. Frontiers in Ecology and the Environment 2: 249–257.
  15. ↑ Farber, S.C., R. Costanza and M.A. Wilson. 2002. Economic and ecological concepts for valuing ecosystem services. Ecological Economics 41: 375–392.
  16. ↑ Hanson, C, J Ranganathan, C Iceland, and J Finisdore. (2008) The Corporate Ecosystem Services Review (Version 1.0). World Resources Institute. https://web.archive.org/web/20090401203436/http://www.wri.org/project/ecosystem-services-review
  17. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 8. oktoober 2011. Vaadatud 5. novembril 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  18. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 16. mai 2016. Vaadatud 5. novembril 2011.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  19. ↑ http://vivagrass.eu/ee/

Välislingid

muuda
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Ökosüsteemsed_teenused&oldid=6572574"