Makrokeskkond (makro – 'suur-, hiid-'; antonüüm mikrokeskkond) on mõiste, mis tähistab kogu majandust ja ühiskonda mõjutavaid tegureid. Makrokeskkond hõlmab majanduslikke, demograafilisi, poliitilisi, kultuurilisi, tehnoloogilisi ja sotsiaalseid tegureid.[1]

Poliitiline keskkond – poliitilised muutused, mida ettevõtted peavad jälgima ja analüüsima, on seotud muutustega Eesti seadustes ja Euroopa Liidu regulatsioonides. Samuti jälgitakse valitsuse vahetumist ja majanduspoliitika muudatusi.[1]

Majanduslik keskkond – majanduskeskkonnas jälgitakse majanduskasvu ja majanduskriisidega seonduvat. Samuti jälgitakse valuutakurssi, intressimäära, maailmaturu hindasid ja inflatsiooni. Eesti siseturgu teenindavad ettevõtted jälgivad ja analüüsivad eelkõige Eesti majanduskasvu, sissetulekute, keskmise palga ja tööpuuduse muutumist, laenutingimusi ja regionaalsete majandusnäitajate erinevusi.[1]

Sotsiaalne keskkond – selles keskkonnas jälgitakse demograafilisi näitajaid, näiteks elanikkonna vanuseline struktuur, rahvuslik ja religioosne koosseis, piirkondlik paiknemine ja perekonna suurus. Enamasti pakuvad ettevõtetele huvi sissetulekute jagunemist ning inimeste haridust iseloomustavad näitajad. Sotsioloogilised uuringud annavad ettevõtetele vajalikku informatsiooni inimeste eelistuste ja suhtumise kohta vaba aja veetmisse, säästmisse, investeerimisse jne.[1]

Tehnoloogiline keskkond – tehnoloogilist keskkonda jälgitakse sellepärast, et muutused toovad endaga kaasa toodete, teenuste, protsesside, turunduskanalite, müügiviiside ja äritegevuse ülesehituse muutusi.[1]

Vaata ka

muuda

Viited

muuda