Valgusreostuseks nimetatakse nähtust, mille korral tehisvalgus satub sinna, kuhu sel pole ette nähtud sattuda.

Animatsioon 2012. aasta kevadel ja sügisel tehtud satelliidipiltide põhjal
Valgussaaste New Yorgis (2004)
Valgusreostus on suur probleem astronoomias, kuna raskendab tähistaeva vaatlemist. Augustiööl Luhasoos perseiide vaatlemas. Pildil nähtav lisaks ühele perseiidile ka Linnutee ja Andromeeda galaktika ning horisondil valgusreostus

Nagu iga teinegi reostus, näiteks õhu-, vee- ja mürareostus, kahjustab ka valgusreostus keskkonda ja tervist.

Valgusreostus on tööstusliku tsivilisatsiooni kõrvalnähtus. Valgusreostust tekitavad hoonete välis- ja sisevalgustus, tänavavalgustus kui ka valgustatud välireklaamid ja valgusreklaamid. Samuti saadab tehisvalgus äriettevõtteid, kontoreid, tööstusrajatisi, spordirajatisi jms. Kõige rängem on valgusreostus tihedasti asustatud tööstuspiirkondades. Iseäranis Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis ning Aasia ja Põhja-Aafrika suurlinnades, kuid isegi suhteliselt vähene valguskogus on märgatav ja tekitab keskkonnaprobleeme.

Valgusreostus kahjustab ökosüsteeme, sest ajab segi öö ja päeva vahelise rütmi. Valgusreostus raskendab nende röövloomade elu, kes on harjunud pimedas jahti pidama, sest saakloomad suudavad neid kergemini näha ja põgeneda. Valgusreostus raskendab merel olevate loomade ja lindude orienteerumist, sest ajab segamini nende suunataju. Kõrghoonete valgustus ajab rändlinde segadusse. Mõjutatud on öösiti õitsevad lilled, keda tolmeldavad ööliblikad. See võib viia nende hukkumiseni. Lisaks seostub see inimeste ülekaalulisuse, unehäirete, närvirakkude degeneratsiooni ja teatud vähivormide esinemissageduse kasvuga.[1]

Valgusreostuse tulemusel muutub tähistaevas heledamaks, mis tekitab probleeme astronoomias, sest tähed ei paista enam taeva foonist nii hästi välja ning mõõtmiste täpsus väheneb. Observatooriumid on valgusreostuse vältimiseks kolinud tavaliselt maailma kõige üksildasematesse piirkondadesse. Väga võimsad teleskoobid on avakosmoses, kus seni valgusreostus praktiliselt puudub.

1980. aastatel hakkas tekkima ülemaailmne pimeda öötaeva liikumine, mille eesmärk on teadvustada ühiskonnale valgusreostuse probleeme ja mõjutada seadusi valgusreostuse vähendamiseks. See liikumine algas kõigepealt astronoomide hulgas.

Valgusreostus Eestis muuda

Eestis tehti esimene suurem uuring valgusreostuse kohta 2012. aastal Tallinna Tehnikaülikooli juhimisel.[2]

Riigikogule esitati küll 2015. aastal seda käsitlev atmosfääriõhu kaitse seadus, kuid esitatud kujul see seadus lugemist ei läbinud.[3]

2022. aastal kasvas valgusreostus hüppeliselt, muu hulgas oli märgata kesklinnaliku valgusreostuse aedlinna laienemist. Ajalooliselt madalama valgusreostuse tasemega piirkondi, näiteks Nõmmet ja Põhja-Tallinnat, on hakanud mõjutama kinnisvara arendusega kaasnev tänavavalgustuse ehitus. Võrreldes Soomes asuva Turu ja Rootsis asuva Göteborgi linnaga on kasvanud Tallinnas eelneva kümne aastaga valgusreostus enam kui kolm korda kiiremini.[1]

Vaata ka muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 ERR (28. september 2023). "Tallinna valgusreostus on koroona järel hüppeliselt kasvanud". ERR. Vaadatud 29. septembril 2023.
  2. "Valgusreostuse pikaajaliste muutuste uurimine Tallinnas ja valgusreostuse hetkeseisu määramine Eestis" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 15. august 2018. Vaadatud 15. augustil 2018.
  3. Jaan-Juhan Oidermaa: "Eesti ööd muutuvad üha valgemaks ja sinisemaks" ERR Novaator, 20. märts 2019

Välislingid muuda