Andromeeda galaktika

Andromeeda galaktika ehk Andromeeda tähesüsteem ehk Andromeeda udu (varasem ja tavakeelne nimi: Andromeeda udukogu) on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika, umbes 2,5 miljoni valgusaasta ehk umbes 780 kiloparseki kaugusel asuv spiraalgalaktika tähistusega M31 või NGC 224. Ta asub Andromeeda tähtkujus.[1]

Andromeeda galaktika
Andromeeda galaktika
Vaatlusandmed
Tähtkuju Andromeeda
Otsetõus 00h 42m 44,3s
Kääne +41° 16′ 9″
Kaugus 2,54 ± 0,11 Mly
Tähesuurus +3,44
Absoluutne tähesuurus −21,5
Füüsikalised andmed
Diameeter 220 000 ly
Teisi nimesid
Messier 31, NGC 224, Andromeeda tähesüsteem, Andromeeda udu

Linnutee ja Andromeeda galaktikad põrkavad umbes 4 miljardi aasta pärast kokku ning moodustavad ühinemisel uue galaktika.[2]

Uurimislugu muuda

1885. aastal avastas Carl Ernst Albrecht Hartwig Tartu tähetornis supernoova süttimise Andromeeda udus.

1922. aastal avaldas eesti astronoom Ernst Öpik ajakirjas The Astrophysical Journal artikli "Andromeeda udukogu kauguse hinnang", milles ta hindas Andromeeda udukogu kauguseks Maast 1 500 000 valgusaastat. Ta järeldas sellest, et Andromeeda udukogu ja teised spiraaludud on kaugel väljaspool Linnutee tähesüsteemi asuvad iseseisvad tähesüsteemid, teised galaktikad (spiraalgalaktikad). Öpiku kaugushinnang jäi mitmekümneks aastaks kõige täpsemaks Galaktika-välise objekti kauguse hinnanguks. Kauguse hindamisel kasutas ta uudset dünaamilist meetodit, mille olemust teised astronoomid ei taibanud. Mõni aasta hiljem hindas USA astronoom Edwin Hubble tsefeiidide heleduskõverate alusel Andromeeda udukogu kauguseks 900 000 valgusaastat. See hinnang oli mõistetav, mistõttu spiraaludude Galaktika-välisuse tõestajaks peetakse Hubble'it.

Vaatlemine muuda

 
Luhasoo. Pildil nähtav lisaks ühele perseiidile ka Linnutee ja Andromeeda galaktika ning horisondil valgusreostus

Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi.[3] Paremad õhtused vaatlusajad on sügisel ja talvel. Andromeeda galaktika on palja silmaga nähtav vaevumärgatava udulaiguna. Väga hästi vaadeldav on ta 7–8-kordse suurendusega binokli abil. Kui suurendus ületab 10 korda, on raske hoida binoklit paigas ja objekti vaateväljas.

Viited muuda

  1. "Messier 31: Andromeda Galaxy". Messier Objects. Vaadatud 31. detsembril 2022.
  2. "Milky Way Has 4 Billion Years to Live — But Our Sun Will Survive". National Geographic. Vaadatud 31. detsembril 2022.
  3. "Tähtkujud". Astronoomia.ee. Vaadatud 31. detsembril 2022.

Kirjandus muuda

  • "Kaugeim tähekogu mõõtmatuses. Andromeeda udukogu - tuhanded päikesed" Rahvaleht, nr 109, 21. november 1925, lk 6

Välislingid muuda