Ava peamenüü
Disambig gray.svg  See artikkel räägib üldmõistest; muusika mõiste kohta vaata artiklit Müra (muusika); väsitavate ja ebameeldivate helide kohta vaata artiklit Mürareostus; muude tähenduste kohta vaata lehekülge Müra (täpsustus)

Müra on akustikas, raadiotehnikas ja infoedastuses ilmnevad juhuslikud akustilised või elektrilised võnkumised, mis häirivad signaali vastuvõttu.

Liigset ning ebameeldivat inim-, looma- või masinatekkelist keskkonnamüra, mis häirib inimeste või loomade elutegevust, nimetatakse mürareostuseks.

Müra on heli, mis koosneb erinevate sageduste ja intensiivsustega helidest ja tundub inimkõrva jaoks korrapäratu. Lisaks mürale võivad helid olla löögid ja muusikalised helid.

Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat. Täpsemaks uurimiseks tuleb mõõta müra erinevate sagedusvahemike puhul.

Heli levib hoones kahel viisil – õhu kaudu (õhumüra) ja tarindite kaudu (löögimüra). Kuna õhumüra levib ka tarindite väikeste avade ja materjalide pooride kaudu püütakse selle leviku takistamiseks teha võimalikult massiivseid ja tihedaid tarindeid. Õhumüra peavad tõkestama kõik hoone piirdekonstruktsioonid, mida paksemad nad on seda rohkem sumbub ka õhumüra. Õhumüra levikut saab takistada ka torustike ja kanalite kaudu.

Löögimüra levib igas tarindis erinevalt sõltuvalt tarindi materjalist ja tihedusest. Selle leviku takistamisest tehakse erinevatest materjalidest vahetükke. Löögimüra hoones peavad tõkestama seinad ja vahelaed, tähtis on tõkestada sammudest tekkiv löögimüra läbi vahelae all asuvatesse ruumidesse ja seinte kaudu kõrvalasuvatesse ruumidesse. Müra leviku takistamine on vajalik, sest see on organismile kahjulik, koormab kuulmiselundit ja peaaju, soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, näiteks vereringesüsteemi haigusi (hüpertooniatõbi). Mõnikord põhjustab pidev müra ka peenete veresoonte ahenemist.

Keskendumist nõudval tööl ei tohiks müra oma valjuselt ületada vaiksel vestlusel tekkivat heli ning tuleb ka arvestada, et muutuva tugevusega müra häirib ühtlasest mürast rohkem.

Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad, sealhulgas transpordivahendid, maanteeliiklus, raudteeliiklus, lennuliiklus, välistingimustes kasutatavad seadmed ning keskkonnakompleksluba vajavad ettevõtted. Põhjendamatu müra tekitamine on keelatud. Müraga seotud kaebustega on Eestis võimalik pöörduda Terviseameti poole. Kui Terviseamet on teinud kaebuste põhjal mürataseme kontrollmõõtmisi, mis näitavad müra normtaseme ületamist, maksab mõõtmiste eest müraallika valdaja. Kui müratase jääb alla normi, tasub mõõtmiste eest Terviseamet.

Vaata kaRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  • Ehituskonstruktori käsiraamat. Tallinn 2002, II osa
  • Robert Reinpuu, Ehitusfüüsika, Tallinna Tehnikakõrgkool

VälislingidRedigeeri