Võru praostkond
Võru praostkond on luteri kiriku praostkond Eestis. See moodustati 1784. aastal Tartu praostkonna aladest.
Ajalugu
muudaVõru praostkond moodustati 1784. aastal Tartu praostkonna aladest.
Vastavalt 1832. aasta 28. detsembri Uue evangeelse luteri kiriku seadusele, moodustati Venemaa keisririigis konsistooriumiringkonnad. Venemaa Evangeeliumi Luteriusu Kiriku VELK Liivimaa konsistooriumipiirkonna Võru praostkonda (saksa keeles Werrosche Präpositur) kuulusid:
- Karula Maarja kogudus, Karula Maarja kirik (Carolen)
- Urvaste Püha Urbanuse kogudus, Urvaste Püha Urbanuse kirik (Anzen)
- Kambja kogudus, Kambja Martini kirikus (Kambi)
- Otepää Maarja kogudus, Otepää Maarja kirikus (Odenpäh)
- Rõuge Maarja kogudus, Rõuge Maarja kirikus (Rauge)
- Kanepi Jaani kogudus, Kanepi Jaani kirikus (Cannapäh)
- Hargla kogudus, Hargla kirikus (Harjel)
- Rannu Püha Martini kogudus, Rannu Püha Martini kirikus (Randen)
- Rõngu Mihkli kogudus, Rõngu Mihkli kirikus (Ringen)
- Võru Katariina kogudus, Võru Katariina kirikus (Werro)
- Vastseliina Katariina kogudus, Vastseliina kirikus (Neuhausen)
- Räpina Miikaeli kogudus, Räpina Miikaeli kirikus ja Mehikoorma kogudus Mehikoorma kirikus (1896–1944) (Rappin und Mehhikorm)
- Puhja kogudus, Puhja kirikus (Kawelecht)
- Võnnu Jakobi kogudus, Võnnu kirikus (Wendau)
- Põlva Püha Neitsi Maarja kogudus, Põlva Püha Neitsi Maarja kirikus (Pölwe)
- Sangaste Püha Andrease kogudus, Sangaste kirikus ja Laatre Püha Laurentsiuse kogudus, Laatre kirikus (Theal und Fölks)
- Nõo Püha Laurentsiuse kogudus, Nõo Püha Laurentsiuse kirikus (Nüggen)
20. sajandi alguses olid Võru praostkonna kirikukihelkonnad Võru kreisis Võrumaal: Kambja kihelkond, Võnnu kihelkond, Nõo kihelkond, Rõngu kihelkond, Rannu kihelkond, Puhja kihelkond, Sangaste kihelkond, Otepää kihelkond, Karula kihelkond, Urvaste kihelkond, Kanapää kihelkond, Põlva kihelkond, Räpina kihelkond, Võru khk, Hargla kihelkond, Vastseliina kihelkond, Rõuge kihelkond[1].
Praostid
muuda- 1784–1795 Heinrich Vick noorem (Urvaste)
- 1795–1798 Anton Friedrich Bornwasser (Rõuge)
- 1798–1818 Johann Philipp von Roth (Kanepi)
- 1818–1833 Friedrich Gottlieb Moritz (Urvaste)
- 1834–1849 Johann Friedrich Heller (Räpina)
- 1849–1852 Johann Georg Schwartz vanem (Põlva)
- 1850–1853 Arnold Friedrich Christiani (Rõngu)
- 1853–1867 Adalbert Hugo Willigerode (Karula/Tartu Maarja)
- 1867–1889 Carl Jacob Eduard Hasselblatt (Kambja)
- 1890–1898 Gustav Axel Conrad Oehrn (Võnnu)
- 1898–1903 Johann Georg Schwartz noorem (Põlva)
- 1903–1918 Johannes Oskar von Falck (Kanepi)
- 1919–1926 Friedrich Wilhelm Ederberg (Kambja)
- 1926–1927 Johannes Nathan Aunverdt (Vastseliina)
- 1927–1932 Johann Christoph Schwartz (Põlva)
- 1933–1944 Manivald Heinam (Kanepi)
- 1944–1949 Johannes Sild (Räpina)
- 1949–1978 Robert Kannukene (Urvaste)
- 1979–1985 Aldur Parts (Vastseliina)
- 1986–1991 Armand Leimann (Rõuge)
- 1992–1995 Villu Jürjo (Urvaste)
- 1995–2007 Andres Mäevere (Võru)
- 2007–2015 Urmas Nagel (Räpina)
- 2015– Üllar Salumets (Urvaste)
Viited
muuda- ↑ Lindanisa Adress-kalender 1910 aasta peale, 1910, lk 80