Sangaste kihelkond
Sangaste kihelkond (lühend San; saksa keeles Kirchspiel Theal) on ajalooline kihelkond Tartumaa lõunaosas ja Tartu kreisis, Liivimaa kubermangus.
| Sangaste kihelkond | |
|---|---|
|
| |
|
saksa keeles Kirchspiel Theal | |
|
| |
| kihelkonnakirik: Sangaste Püha Andrease kirik | |
Kihelkonnakirikuks oli Püha Andrease kirik.
Piirkonna ajaluguRedigeeri
Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel. Arvatavasti eelnes sellele samas paikkonnas asunud muinaskihelkond, kuid selle olemasolu ja piirid ei ole kindlalt teada.[1] Allikates on kihelkonda esimest korda mainitud 1379. aastal[2], teistel andmetel Toyveli nime all 1272. aastal[3]
Eesti esimese iseseisvusaja jooksul kuulus Sangaste kihelkond algul Tartumaa alla, 1920. aastal loodi uus, Valga maakond. Kuni 1939. aasta valdade reformini kuulus Sangaste kihelkonda 5 valda: Keeni, Kuigatsi, Laatre, Tõlliste ja Sangaste.[4]
Sangaste kihelkonna mõisadRedigeeri
Kihelkonnas paiknes 15 mõisat – 1 kirikumõis ning 12 rüütlimõisat koos 2 kõrvalmõisaga. Lisaks veel 16 karjamõisat.[1]
- Sangaste kirikumõis (Pastorat Theal)
- Iigaste (Igast) rüütlimõis
- Keeni (Könhof) rüütlimõis
- Kuigatsi (Löwenhof) rüütlimõis
- Laatre (Fölk) rüütlimõis
- Lota (Charlottenthal) rüütlimõis
- Pringi (Brinkenhof) rüütlimõis
- Puka e Vana-Puka (Bockenhof, Alt-Bockenhof) rüütlimõis
- Restu (Rösthof) rüütlimõis
- Sangaste (Schloß Sagnitz) rüütlimõis
- Tõlliste (Teilitz) rüütlimõis
- Uniküla (Unniküll) rüütlimõis
- Uue-Puka (Neu-Bockenhof) Puka kõrvalmõis
- Vaalu (Wahlenhof) rüütlimõis
- Vastse-Tõlliste (Neu-Teilitz) Tõlliste kõrvalmõis[5].
Sangaste kihelkonna valladRedigeeri
Sangaste kihelkonna pärandRedigeeri
Sangaste kihelkonna pärimuse kogumisega alustas Eesti Rahva Muuseum enne Esimest maailmasõda. Üks esimestest omandatud esemetest oli näiteks 1912. aastal muuseumile kingitud 200-aastane veimevakk Puka vallast. Aastatel 1923–1924 tehtud inventuuri järgi oli muuseumi kogudes Sangaste kihelkonnast 103 eri eset. 1. jaanuaril 1993 oli Sangaste kihelkonnast pärit esemete arv 327, nendest liigiliselt tekstiil ja ehted (nt vaibad, tanud, särgid, sukad, vööd, sõled) – 197, tehnika (nt lõngavalmistamine, kangakudumine, puu- ja metalltööriistad) – 29, veo-, kandmis- ja liikumisabinõud (kepid) – 3, arheoloogilised asjad – 7. Pärast 1993. aastat on Sangaste kihelkonnast kogutud veel 19 eset.[6]
Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri
Sangaste kihelkonna alad jäävad tänapäeval Valga maakonna Otepää ja Valga valla koosseisu.[1]
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Sangaste kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ "Täna räägime Valgamaa kirikutest: Sangaste Püha Andrease kirik"[alaline kõdulink] Valgamaalane, 30. juuni 2007
- ↑ Sangaste alevik eestigiid.ee (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ Sangaste aleviku profiil Sangaste valla koduleht (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 288–293.
- ↑ Sangaste kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)
KirjandusRedigeeri
- Büsching, Anton Friedrich (1773). Magazin für die neue Historie und Geographie: IX. Land-rolle des Herzogthums Liefland vom Jahr 1765. Halle: Johann Jacob Curt. Lk 388.
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 288–293.