Kambja kirik

(Ümber suunatud leheküljelt Kambja Martini kirik)

Kambja kirik (ka: Kambja Martini kirik) on Kambjas asuv kirik, milles tegutseb EELK Kambja kogudus. Kirikus on umbes 600 istekohta.

Kambja kirik
Riik Eesti Eesti
Asukoht Kambja
Tartu maakond
Koordinaadid 58° 14′ 9,7″ N, 26° 42′ 0,5″ E
Kambja kirik

Seal on töötanud piiblitõlkija ja talurahvakooli asutaja Andreas Virginius, köster Ignatsi Jaak, vennastekoguduse edendaja Albrecht Sutor, orelimeister Johann Thal, eestikeelse koorilaulu algataja Heinrich Andreas Erxleben jpt. Kambja kirik oli ka Georg Becki, Cornelius Laalandi ja Julius Kuperjanovi kodukirik.

Ajalugu muuda

Kivikiriku ehitamine 15. sajandil muuda

Kivikirik ehitati oletatavasti 15. sajandi lõpus. Enne seda on kirjalikult mainitud Kambja preestrit (1330), Kambja kihelkonda (1471) ja Moskva vägede rüüsteretke Tartumaale 1480/1481. aasta talvel. Võimalik, et just see andis põhjuse uue kivikiriku ehitamise alustamiseks.

Taastamine 1642 muuda

Kirik purustati esimest korda 17. sajandi alguse sõdades ning taastati 1642. aastaks.

Taastamine 1721 muuda

Teist korda purustati kirik Põhjasõjas ja taastati 1721. aasta sügiseks.

1772. aastal sai kirik esimese oreli. 1773. aastal seoses Kambja surnuaia kasutuselevõtuga lõpetati matmine kirikusse ja selle vahetusse lähedusse.

Juurdeehitus 1874 muuda

1874. aastal ehitati pikilöövile juurde põiklööv.

Torn 1937 muuda

1937 ehitati kivist torn.

Varemed 1944–1989 muuda

Kolmandat korda purustati kirik Teises maailmasõjas 1944. aastal. Nõukogude okupatsiooni ajal ei lubatud kogudusel oma kirikut taastada.

Taastamine 1989–2009 muuda

 
Kambja kirik

1987. aastal, kui Kambjas tähistati rahvakooli aastapäeva, tekkis tõsine plaan kirik uuesti üles ehitada. Taastamistöid oli võimalik alustada 1989. aastal. 1991 laoti üles käärkamber, 1992–1993 ehitati kiriku katus ja tornikiiver, 1994 aknad. 1994. aasta jõuluõhtu jumalateenistus peeti kirikus tellingute vahel. Aastatel 1995–1996 valmis lagi ja 1997 betoonpõrand. Töid tehti arhitekt Liivi Ehmanni jooniste järgi.

1996. aastal avati kiriku seinal Wastse Testamendi mälestustahvel.

Kokkuvõtteks

Kirik ehitati tõenäoliselt 15. sajandi teisel poolel, mil püstitati võlvimata pikihoone, ruutjas kooriruum ja käärkamber. Hiljem on kirikut mitmel korral taastatud ja laiendatud.

17. sajandi alguses kirik purustati, kuid taastati 1640. aastaks. Põhjasõja järel taastati 1721. aastaks. 1874. aastal toimusid kiriku juures taas ehitustööd laiendamise eesmärgil: vana kooriruumi asemele ehitati avar uusgooti vormides põikhoone koos polügonaalse altariruumiga. 1937. aastal ehitati arhitekt A. Matteuse projekti järgi uus trepikodadega läänetorn.

Kirik põles 1944. aastal. 1990. aastatel kirik taastati.

Kirik tänapäeval muuda

Lisaks pühapäevastele jumalateenistustele toimuvad kirikus leeritunnid, kontserdid jne. Kirik on populaarne laulatuste paik. Kiriku aias kasvab Tartu Ülikooli 300. juubelipidustuste ajal ka Kambjat külastanud Rootsi kroonprintsi Gustav Adolfi istutatud tamm. 2008. ja 2012. aastal peeti Kambja kirikus üle-eestilise kristliku noortelaagri (JäPe) üritusi.

 
Kambja kiriku sisevaade (2009)
 
Kambja kiriku sisevaade (2009)

Sisustus muuda

Altar muuda

Kiriku varasematest altarite kohta pole peaaegu midagi teada.

1853. aastal sai Kambja kirik uue altaripildi ("Kristus ristil"), mille maalis kunstnik Carl Sigismund Walther Tallinnas.

Taas sai kiriku uue altarimaali 1888. aastal. Selle maalis Rudolf Julius von zur Mühlen Tartus. Kolmest osast koosneval maalil oli keskel Kristus ristil, paremal (lõuna pool) Paulus mõõgaga ja vasakul (põhja pool) Mooses käsutahvliga. Eelmine altaripilt leidis edaspidi koha käärkambris. Mõlemad maalid võeti 1929. aastal muinsuskaitse alla, mõlemad hävisid 19. augustil 1944 sõjatules koos kirikuga.

Praeguse altari sai kirik 2004. aastal. Selle valmistamist toetas Gunther Schmitz. Altarimaali aset täidab krutsifiks, mille kinkis kogudusele skulptor Endel Taniloo. Krutsifiksi tükid leidis Endel Taniloo 1951. aastal Tartus Aleksandri tänavas asunud valukoja pööningult. Taniloo oletuse kohaselt on tegu skulptor Anton Starkopfi tööga 1930. aastatest. Kuna altarisein veel puudus, kinnitati krutsifiks keskmisele aknale. 1. detsembril 2002 pühitses krutsifiksi praost Joel Luhamets.

Aastatel 20032013 kasutati kirikus ajutist altarivõret, mis alates 2013. aastast asub Tartu Pauluse kiriku krüptis. Samast ajast asub Kambja kirikus suurem altarivõre, mida seni kasutati Tartu Pauluse kirikus ja oli sinna ehitatud 1997. aastal.

Kellad muuda

1. detsembril 2002 pühitses praost Joel Luhamets Kambja kiriku kolm uut tornikella. Kolm pronkskella (78% vaske, 22% tina) koos elektroonilise kellalöömismehhanismi ja kellade puidust alusega kinkisid kirikule Wilhelm Johanning, Gunther Schmitz, Günter Kammeier ja Gerhard Bösch. Kellad valati 27. septembril 2002 Gescheri linnas Saksamaal.

Kella nimi Heli Mass
Usk 205 Hz 554 kg
Lootus 244 Hz 355 kg
Armastus 309 Hz 187 kg

Kellad helisevad iga päev kell 12.00, 15.00 ja 18.00.

Orel muuda

Esimese oreli Kambja kirikusse ehitas kohaliku köstri 16-aastane poeg Johann Thal 1772. aastal. Põhjaliku remondi läbis orel 1847. aastal.

Teise oreli sai Kambja kirik 1878. aastal. Selle 17 registriga pilli ehitas Guido Knauf Gotha linnas Tüüringi liidumaal. Orel hävis 19. augustil 1944 sõjatules koos kirikuga.

Kolmanda oreli pühitses 3. augustil 2003 peapiiskop emeeritus Kuno Pajula. Orelil on 2 manuaali, 12 registrit ja 758 vilet. See ehitati Rootsis John Grönvalli orelitöökojas 1951. aastal. Kuni 1995. aastani kasutas orelit Träslövsläge kogudus. Träslövsläge puukirik ehitati 1926. aastal, 1951. aastal sai see uue oreli ning 1995. aastal vahetati see remondiga seoses taas uue vastu. Senine orel kingiti 1995. aastal taastatava Kambja kiriku tarvis, kuid ülespanek viibis pooleliolevate ehitustööde ja rahanappuse tõttu. 2002. aasta sügisel eraldas Eesti Kultuurkapital 80 000 krooni oreli paigaldamiseks. Oma õla panid majanduslikult alla ka Kambja vallavalitsus ja üksikisikutest annetajad. Oreli paigaldas Olev Kentsi orelitöökoda.

Vaata ka muuda

Kirjandus muuda

Välislingid muuda