Carl Sigismund Walther

baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik

Paul Carl Sigismund Walther (ka Carl Siegmund Walther; 25. juuli 1783 Dresden1. november 1867 Kaiu mõis) oli baltisaksa päritolu Eesti maalikunstnik ja graafik.

Carl Sigismund Walther
Sünniaeg 25. juuli 1783
Sünnikoht Dresden
Surmaaeg 1. november 1867 (84-aastaselt)
Surmakoht Kaiu Mõis
Rahvus baltisaksalne
Tegevusala maalikunstnik, graafik
Kunsti õppinud Dresdeni kunstikool
Tuntud teoseid „Kolgata“, „Daami portree“

EluluguRedigeeri

Walther sündis ja veetis noorusea Dresdenis, kus ta omandas hariduse Dresdeni Kunstiakadeemias ajaloomaalierialal.

 
"Oleviste kiriku varemed" (1825), 15,6 x 21,3 cm, litograafia, Eesti Kunstimuuseumi kogu

Walther saabus Eestisse 1809. aastal, kui August von Kotzebue pakkus talle koduõpetaja ametit Vardi mõisas. Lisaks Kotzebue lastele käis ta Hageri poistepansionis akadeemiaks ette valmistamas Otto Friedrich Igantiust ja Gustav Adolf Hippiust. Kunstnik jäi elu lõpuni Eestisse elama ning töötas edasi kunstiõpetajana,[1] sealhulgas Tallinna Toomkooli joonistuseõpetajana 1815.-1850. aastatel.[2]

1818. aastal avas Walther Tallinnas Eesti esimese litograafiatöökoja.[3] Walther oli Eestimaa Kirjanduse Ühingu (EKÜ) üks kaasasutajatest 1842. aastal. Koos August Pezoldi ja Hippiusega proovisid nad Tallinnas imiteerida Õpetatud Eesti Seltsi estofiilset tegevust. Walther pani aluse EKÜ tegevuskavale, kus prooviti kaardistada ja kirjeldada Eesti eri valdkondi, alustades kunstikollektsionääride kogudega ja lõpetades kubermangu taimestikuga. Ta oli EKÜ liige kuni 1855. aastani.[4]

Tema poeg Carl Friedrich Sigismund Walther (1824–1870) oli Viru-Jaakobi koguduse õpetaja.

LoomingRedigeeri

 
(Koopia Otto Friedrich Moelleri samanimelisest maalist) "Suudlus" (1866), 57,6 x 71,5 cm, õli lõuendil, Eesti Kunstimuuseumi kogu

Carl Sigismund Walther oli väga viljakas portreekunstnik, oma elu jooksul maalis ta neid üle 100. Lisaks portreedele maalis ta ligikaugu 25 altarimaali, mis asuvad peamiselt Põhja-Eesti kirikutes. Waltherit eelistastati altarimaalide valmistamisel teistele kunstnikele, kuna tema tellimused valmisid kiiresti ja odavalt ning lihtsad ja värvilised pildid olid arusaadavad kõikidele kogukonna liikmetele.[5]

Üks tuntumaid altrimaale asub Juuru Mihkli kirikus, kuhu valmis 1852. aastal stseen Kolgata grupist. [1] Kolgata grupiks nimetatakse stseeni, kus on kujutatud ristilöödud Jeesus Kristust, keda ümbritsevad Neitsi Maarja ning jüngrid Johannes ja Maarja Magdaleena. Altarimaal on maalitud 18. sajandi keskel tisler Johann Siimseni poolt valmistatud baroksel retaablil, mida kaunistavad arhitektoonsed detailid ning Kristuse, Peetruse ja Pauluse figuurid.[6]

Lisaks võib tema maale leida Rapla, Hageri [7], Kuusalu, Simuna ja Kambja kirikutest. Walther on töötanud ka Venemaal, pärast Otto Ignatiuse surma 1824. aastal, lõpetasid Walther ja Hippius Tsarskoe Selo kiriku keisrilooži poolelioleva laefresko, mis tänaseks on hävinud.[4]

Tema looming on väga omane klassikalisele baltisaksa kunstnikule, ta kujutas tihti religioosseid stseene, pea alti oli selleks ristilöödud Kristus, keda ümbritsesid leinajad.[8] Kui erinevalt teistest kaasaegsetest kunstnikest, Walther ei käsitlenud estica-teemasid, milleks olid mütoloogilised stseenid ning portreed, kus kujutati eestlasi. [4]

TeosedRedigeeri

PortreedRedigeeri

AltarimaalidRedigeeri

KirjandusRedigeeri

  1. 1,0 1,1 Õunapuu, Virve. "225 aastat baltisaksa kunstniku Carl Sigismund Waltheri sünnist". Nädaline, 14. juuni 2008. Vaadatud 21.03.2020.
  2. viide puudub
  3. "Kirjastused. Trükikojad. Raamatukauplused.". Ajalooarhiivi fondiloend. Vaadatud 21.03.2020.
  4. 4,0 4,1 4,2 (1994). Neli baltisaksa kunstnikku. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum. 
  5. "Hageri kiriku altarisein". Christian Ackermann. Tallinna Phedias, Ülbe ja Andekas. Vaadatud 11.05.2020.
  6. Egle Tamm. "5871 Altar, J.Siimsen, Q.Rabe, 18.saj. (puit, polükroomia)". Kultuurimälestiste Riiklik Register, 03.10.2005. Vaadatud 11.05.2020.
  7. Helend-Aaviku Katrin. "Hageriga seotud kunstnike näitus Atla mõisas". Nädaline, 20. jaanuar 2009. Vaadatud 21.03.2020.
  8. Sirje Simson. "3695 Altarimaal "Kolgata" , C.Walther, 1864 (õli, lõuend)". Kultuurimälestiste Riiklik Register, 06.04.2004. Vaadatud 8.05.2020.

VälislingidRedigeeri