1832. aasta Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus
Venemaa evangeelse luterliku kiriku seadus oli 1832 Venemaal vastu võetud usuküsimusi korraldav seadus.
28. detsembril 1832 kinnitas keiser Nikolai I Venemaa evangeelse luterliku kiriku seaduse koos selle juurde kuuluvate vaimulikkonnale ja kirikuasutustele suunatud instruktsioonidega, millega kõik varasemad luterlikku kirikukorraldust reguleerinud seadused ja korraldused kuulutati kehtetuks. Praostkondade pastorid valisid endi keskelt kaks kandidaati, kellest ühe kinnitas Venemaa Keisririigi Siseministeerium kohaliku konsistooriumi ettepanekul praostiks. Praost allus otseselt kubermangu ülemsuperintendendile. Ametissemääratud praosti kohustuseks oli edastada praostkonna pastoritele kõrgemalt tulnud ettekirjutusi, koguda pastorite aruandeid, külastada vähemalt kord aastas praostkonna kirikuid ja saata igal aastal ülemsuperintendendile enda ja pastorite teenistuskirjad. Kirikuseaduse kohaselt oli nii Eesti- kui ka Liivimaa jaotatud kaheksasse praostkonda.
Eesti keelde tõlkis seaduse Riia Jakobi kiriku koguduse õpetaja Otto August von Jannau.[1]
Viited
muuda- ↑ Kirriko Seädusse Ramatust mis isseärranis Ewangeli Lutterusse koggodustele keige Wenne rigis 1832 aastal on antud. Ma rahwa teädmisseks, saksa kelest ma-kelesse ümberpantud. Rija linna Jakobi kirriko ma rahwa koggodusse öppetajast O[tto] A[ugust] v. Jannau. Tartus, H. Laakmanni kirjade- ja kulloga trükkitud. 1850.