Hargla kihelkond

Hargla kihelkond (lühend Har; võru keeles Harglõ, saksa keeles Kirchspiel Harjel) oli ajalooline kihelkond Võrumaa lääneosas jaTartu ja Võru kreisis Liivimaa kubermangus.

Piirkonna ajaluguRedigeeri

Kihelkond asutati 1694. aastal Urvaste ja Koivaliina kihelkonna (Gaujiena) äärealade baasil.[1]

Hargla kihelkonna mõisadRedigeeri

Kihelkonnas paiknes 8 mõisat – 1 kirikumõis ning 6 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga. Lisaks veel 9 karjamõisat.[1]

Hargla kihelkonna pärandRedigeeri

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on Hargla kihelkonnast umbes kolmsada eset, millest enamik on tekstiilid ja ehted. On ka majapidamistarbeid, tehnikat ja mõned veo- ja liikumisvahendid. Hulgaliselt on etnograafilisi jooniseid ja fotosid. Esimesel kogumisretkel käidi kihelkonnas 1913. aastal.[3]

Hargla kihelkonna valladRedigeeri

1922. aastal kuulusid Hargla kihelkonda Laanemetsa, Taheva, Mõniste, Saru ja Vastse-Roosa vald.

Kihelkonna alad tänapäevalRedigeeri

Hargla kihelkond on tänapäeval jaotunud umbes pooleks Võru ja Valga maakonna vahel. Kihelkonna Valgamaa osa moodustab Valga valla.[1]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 Hargla kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 7. august 2012)
  2. Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk-d 294–296.
  3. Hargla/Harglõ kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 7. august 2012)

KirjandusRedigeeri