Võru keel

(Ümber suunatud leheküljelt Võru murre)

Võru keel (võru keeles võro kiil) on ühe käsitluse järgi Eesti põline piirkondlik keel ehk regionaalkeel, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka[2]; teiste käsitluste järgi on võrokeste keel lõunaeesti keele või eesti keele lõunaeesti murderühma Võru murre.[3]

võru keel (võro kiil)
Kõneldakse  Eesti
Piirkonnad Põhja-Euroopa
Kokku kõnelejaid 74 499 (31.12.2011)[1]
Keelesugulus

uurali keeled
 soomeugri keeled
  soome-saami keeled
   läänemeresoome keeled
    lõunaeesti

    võru keel
Ametlik staatus
Ametlik keel ametliku staatuseta
Keelekoodid
ISO 639-3 vro
Lõunaeesti keeleala. Võru keel on märgitud tumepunasega
Võru keele oskajate protsent Eesti omavalitsustes ja arv suuremates elukohtades 2011. aasta rahvaloenduse andmetel
2011. aasta rahvaloenduse järgi oli kokku 101 857 lõunaeesti keel(t)e oskajat, neist 74 499 võru, 12 549 setu, 9 698 mulgi ja 4 109 tartu keele oskajat ning 1 002 inimest, kes ei märkinud täpsemalt, millist lõunaeesti keelt nad oskavad

Lõunaeesti keele tänapäevastest variantidest peetaksegi omaette keeleks enamasti vaid võru keelt, mis on eesti kirjakeelest kaugeim ja eraldi keelena tunnustatud ka Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni (ISO) poolt (keelekood vro).[4] Kuna setu keelt peetakse lingvistiliselt enamasti võru keele variandiks, siis on nende kohta vahel kasutatud ka liitnimetust võru-setu keel.

Kõnelejate arv ja piirkond

muuda

Võru keelt kõneldakse põhiliselt Kagu-Eestis ajaloolise Võrumaa alal, mis hõlmab praegust Võru ja Põlva, osalt ka Tartu ja Valga maakonda (Karula, Hargla, Urvaste, Rõuge, Kanepi, Põlva, Räpina ja Vastseliina kihelkond). Võru keele oskajaid leidub tänapäeval ka Tartus, Tallinnas ja mujal Eestis. 74 499[1] kõnelejaga on võru keel suurima kõnelejate arvuga lõunaeesti keel. Võru keelt on ajalooliselt kõneldud ka tänapäeva Läti territooriumil Lutsi keelesaarel. Varem on võru keele jätkuks Põhja-Lätis peetud ka Leivu keelesaart, ent Petri Kallio uuemate uurimuste järgi oli leivu keel eraldiseisev lõunaeesti keel[5].

Ajalugu

muuda
 
Lõunaeesti keelekujude sugulust näitav keelepuu (Petri Kallio järgi)

Võru keel on üheks vanemaks läänemeresoome hõimukeeleks peetud lõunaeesti hõimukeele järeltulija. Teised tänapäevased lõunaeesti keeled või murded on mulgi, tartu ja setu. Viimane on küll võru keelega väga sarnane, kuid kuna setudel on alles väga omapärased iidsed kombed ja tugev identiteet, siis räägitakse sageli võru ja setu keelest eraldi. Eesti dialektoloogia traditsioonilise seisukoha järgi on setu keel murrak või murrakurühm, teised lõunaeesti keeled aga eesti keele lõunaeesti murderühma murded.

Tartlastega ühendas võrukesi mitusada aastat ühine lõunaeesti kirjakeel, mille üks vanemaid ja tähtsamaid kirjalikke mälestusmärke on 1686. aastal ilmunud Wastne Testament.

Aastast 1885 pärineb esimene põhjalik võrukeelne aabits, Johann Hurda "Wastne Wõro keeli ABD raamat". Varemalt oli välja antud ka "Eesti laste sõber" (1873) ja "Laste edimäne luggemise ramat".[6] Seni viimane võrukeelne aabits on 1998. aastal välja antud "ABC kiräoppus ja lugõmik algkooli latsilõ" (kordustrükk 1999).

19. ja 20. sajandil hakati kirjutama juba teadlikult võru keeles. 1990. aastatest on tarvitusel võru kirjakeel.

Võru ja setu keel on teistest lõunaeesti keeltest vanapärasemad ja põhjaeesti keelest vähem mõjutatud. Varem on neid räägitud ka kaugemal idas ja lõunas, praegustel Läti ja Venemaa aladel.

Praegune olukord

muuda
 
Võru keeleala – Võrumaa oma ajaloolistes piirides Tartu- ja Setumaa ning Venemaa ja Läti vahel
 
1998. aasta võrukeelne aabits "ABC kiräoppus", autorid Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle jt

1988 loodi Võro Keele ja Kultuuri Fond, mis on korraldanud iga-aastast Kaika suveülikooli. Sealt kasvas välja ka Võru Instituudi loomise mõte. Võru linnas tegutsev instituut loodi 1995. aastal, kui riiklik teadus- ja arendusasutus, mis tegeleb võru keele ja kultuuri uurimise ja arendamisega, ning korraldab selle õpetamist.

Võru keelt õpetatakse praegu[küsitav] kord nädalas 26 koolis, kuid ühtegi läbinisti võru õppekeelega või võru-eesti kakskeelset kooli ega klassi Eestis ei ole. Siiani pole ka ühtki võrukeelset lasteaeda ega lasteaiarühma. Kõrgkooli tasemel saab võru keelt õppida Tartu Ülikoolis.

Ainus läbinisti võrukeelne ajaleht Uma Leht ilmub kaks korda kuus. Samuti annab kaks korda kuus Vikerraadio eetrisse võrukeelse uudistesaate. Alates 2005. aastast tegutseb võrukeelne Vikipeedia.

Võru keele ametliku tunnustamise protsess pole praeguseks lõpule jõudnud. 2004. aastal loodi küll selleks valitsuskomisjon, kuid see pole siiani võru keele õigusliku määratlemise küsimust lahendanud.

Võru keele staatuse üle on eesti meedias ajuti peetud emotsionaalseid diskussioone. Kuigi võru keele kaitseks on algatatud mitmeid projekte ja asutatud Võru Instituut, on võru keel jätkuvalt eesti keele poolt tõsiselt ohustatud. Aastal 1998 korraldatud arvamusküsitluse andmetel kõneleb võru keelt küll rohkemal või vähemal määral 90%, sealhulgas pidevalt 45% võru keeleala elanikest, kuid väga vähe on lapsi, kellele võru keel on esimene keel ja selliseid lapsevanemaid, kes oma lastega pidevalt võru keelt räägivad.

Tänapäeval on võru keel tuntud peamiselt kirjanduse, teatri, folk- ja popmuusika keelena. 2004. aastal esindas Eestit Eurovisiooni lauluvõistlusel İstanbulis ansambel Neiokõsõ võrukeelse lauluga "Tii" ('Tee').

Kokku on pandud võru keelekorpus[7] ja arendamisel on võro keele masintõlge[8].

Foneetika

muuda

Vokalism

muuda

Võru keeles esineb 9–11 vokaali: /i/, /y/, /u/, /e/, /ø/, /ɤ/, /o/, /æ/ ja /ɑ/. Mõnikord peetakse eraldi vokaalideks ka kõrget õ-d, mida on võru kirjakeeles märgitud ka y-ga ning tagapoolset e-d, mis esineb tagavokaalsete sõnade järgsilpides ja mida märgitakse peamiselt õ-ga, nt tarõ.

Eesvokaalid Tagavokaalid
Ümardamata Ümardatud Ümardamata Ümardatud
Kõrged i ü (y) u
Keskkõrged e ö õ o
Madalad ä a

Võru keeles esineb vokaalharmoonia, mis on omane paljudele uurali keeltele, kuid mis on kadunud eesti keelest. Selle järgi ei esine omasõnades korraga ees- ja tagavokaale. Siiski on erandlikke sufikseid, mis vokaalharmooniale ei allu: -ga(q), nt imäga 'emaga'; -gu(q)/-ku(q), nt elägu 'elagu', -he, nt madalahe 'madalalt', -o, nt käro 'käru'.[9]

Konsonantism

muuda
Huul- Huul-

hammas-

Somp- Kõva-

suulae

Pehme-

suulae-

Kurgu-
Sulg- p p' t t' k k' q
Ahtus- ts ts'
Nina- m m' n n' (ŋ ŋ')
Hõõrd- f f', v v' s s' j h h'
Külg- l lʲ
Väri- r r'

q märgib võru keeles larüngaalklusiili ja sel on nii leksikaalseid kui ka grammatilisi funktsioone, nt mitmuse tähistamine (kala vs. kalaq 'kalad').

Kõik võru keele konsonandid (peale j ja q) võivad olla palataliseeritud. Palatalisatsioon võib kanda grammatilist tähendust, nt and 'annab' vs and' 'andis'.

Võru keeles pole helilisi konsonante nagu näiteks vene või soome keeles (vene baba, soome padan), klusiilide nõrgad vasted on leenisklusilid, mida märgitakse tähtedega b, d, g nagu eesti keeles.[10]

Grammatika

muuda

Käändsõna vormid

muuda

Võru keeles on 13 produktiivset ja 2–3 ebaproduktiivset käänet. Ebaproduktiivseteks kääneteks võru keeles peetakse essiivi, mis on vormiliselt langenud kokku inessiiviga, ning instruktiivi, mida ei saa moodustada kõikidest sõnatüüpidest.

Võru keele käänded näitesõnaga elläi 'loom'. Vaid instruktiivi puhul on näiteid toodud muudest sõnadest.

Vokaalharmoonia tõttu on mitmetel võru keele käändelõppudel kaks erinevat varianti, nii ees-, kui tagapoolne. Järgnevas tabelis on need tähistatud suurtähega, mis näitab keeleteaduse traditsioonis mõlemat, nt -le / -lõ (-lE), -ldäq / -ldaq (-ldAq).

Võro keele käänded ja nende lõpud
Kääne Ainsus Lõpp Mitmus Lõpp
nominatiiv elläi eläjä+q -q
genitiiv eläjä eläj+i+de -i, -o, -E, -tE, -dE, -idE, -ije, -isi, -idsi
partitiiv eläjä+t -t, -d, -tt, -dA eläj+i+t -it, -(i)id, -sit, -i, -o, -E, -A, -isi, -idsi, -iE
illatiiv eläjä+he -he, -tE, -dE, -htE, -hE, -hA, -hU, -ho eläj+i+he -he, -tE, -dE, -htE, -hE, -hA, -hU, -ho
inesiiv eläjä+n -n, -h, -hn eläj+i+n -n, -h, -hn
elatiiv eläjä+st -st eläj+i+st -st
allatiiv eläjä+le -lE, -llE eläj+i+le -lE, -llE
adessiiv eläjä+l -l eläj+i+l -l
ablatiiv eläjä+lt -lt ejäj+i+lt -lt
translatiiv eläjä+s -s, -st eläj+i+s -s, -st
terminatiiv eläjä+niq -niq eläj+i+niq -niq
abessiiv eläjä+ldäq -ldAq, -ttAq, -dAq eläj+i+ldäq -ldAq, -ttAq, -dAq
komitatiiv eläjä+gaq -gaq eläj+i+de+gaq -gaq
Ebaproduktiivsed käänded
essiiv eläjä+n -n, -h, -hn, (-nA) eläj+i+n -n, -h, -hn, (-nA)
instruktiiv (eläji)

ütsi, käsi, jalo

Sulev Iva on oma väitekirjas ebaproduktiivsete käänete alla arvanud ka prolatiivi[11], mida eesti keeles loetakse adverbide alla (nt maildõ 'maitsi'). Uuemas võru keeles esineb ka nA-kujuline essiiv, nt kellenä 'kellena', mis on tekkinud väga tugeva eesti keele mõju tulemusena[12]. Harilikult kasutatakse essiivi asemel nominatiivi, translatiivi või ku-konstruktsiooni: tä om sääl oppaja ~ oppajas ~ timä ku oppaja 'ta on seal õpetaja ~ õpetajaks ~ tema kui õpetaja'[13].

Kohakäänete asemel, eriti mitmuses, kasutatakse võru keeles sagedasti postpositsiooni: eläjide seen 'loomade sees' ~ eläjin 'loomades'; maasikidõ seest 'maasikate seest' ~ maasikist 'maasikatest'; riiolidõ pääle 'riiulite peale' ~ riioliilõ 'riiulitele' jne.[14]

Kesk- ja ülivõrre

muuda

Võru keeles esineb keskvõrre ja analüütiline ülivõrre, mis moodustatakse abisõnast kõgõ 'kõige' ja keskvõrde vormist.

Kõige harilikum keskvõrde tunnus võru keeles on -mb, mis liitub omadus- või määrsõna omastava kääne vormile. Murdeti võib keskvõrde tunnuseks olla ka -mp või -p, nt vanõp miis 'vanem mees'. Võru kirjakeele normiks on valitud siiski -mb.

Ainsus näitesõnaga lämmi 'soe'
Algvõrre Keskvõrre Ülivõrre
nominatiiv lämmi lämmämb kõgõ lämmämb
genitiiv lämmä lämmämbä kõgõ lämmämbä
partitiiv lämmind lämmämpä ~ lämmämbät kõgõ lämmämpä ~ lämmämbät
Mitmus näitesõnaga lämmi 'soe'
Algvõrrõq Keskvõrrõq Ülivõrre
nominatiiv lämmäq lämmämbäq kõgõ lämmämbäq
genitiiv lämmide lämmämbide kõgõ lämmämbide
partitiiv lämmit lämmämpi ~ lämmämbit kõgõ lämmämpi ~ kõgõ lämmämbit

Rektsioon

muuda

Keskvõrdega ühilduv sihitis võib võru keeles olla partitiivis või elatiivis.

  • Saq olõt must pikemb. 'sa oled minust pikem'
  • Saq olõt pikemb minno. 'sa oled minust pikem'

Arvsõnad

muuda
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 20 100 1000
ütś katś kolm nelli viiś kuuś säidse katõssa ütessä kümme ütśtõist katśkümmend sada tuhat

Isikulised asesõnad

muuda
Ainsus Mitmus
1. mina ~ ma(q) mi(iq)
2. sina ~ sa(q) ti(iq)
3. timä ~ tä(ä) nimäq ~ nä(äq)
 
1885. aasta võrukeelne aabits "Wastne Wõro keeli ABD raamat", autor Johann Hurt

Küsisõnad

muuda

Miä "mis", kiä "kes", kuis "kuidas", ku pall'o "kui palju", kon "kus", kohe "kuhu", kuna "millal", määne "milline", mis "missugune", mille "miks", minktarbis "milleks".

Vaata ka

muuda

Viited

muuda
  1. 1,0 1,1 Võru murde (v.a setu murraku) oskajate arv 2011. aasta rahvaloenduse andmetel. Statistika andmebaas: eesti emakeelega püsielanikud murdekeele oskuse ja soo järgi. Statistikaamet, vaadatud 11.02.2019.
  2. "Endangered languages in Europe and North Asia". Helsinki.fi. 13.09.1980. Vaadatud 23.08.2014.
  3. Karl Pajusalu, Tiit Hennoste, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg 2002. Eesti murded ja kohanimed. Tallinn, lk 57.
  4. Documentation for ISO 639 identifier: vro
  5. Karl Pajusalu, Ellen Niit, Peeter Päll, Jüri Viikberg (2018). Eesti murded ja kohanimed. 3., kohendatud ja täiendatud trükk. Tartu: Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Selts. Lk 198.{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  6. Tõnu Tender: "Miks ma ei osta endale võrukeelset aabitsat" Postimees, 13. jaanuar 1999
  7. VÕRU JA SETO INTEGREERITUD KEELERESSURSID keeletehnoloogia.ee
  8. "Võro keele masintõlge". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2022. Vaadatud 1. juulil 2022.
  9. "Helüoppus". Vana Võromaa Võrogväreht. Vaadatud 06.05.2022.
  10. "Helüoppus 2". Vana Võromaa Võrgoväreht. Vaadatud 06.05.2022.
  11. Sulev Iva (2007). Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 57–59.
  12. Sulev Iva (2007). Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 56.
  13. Sulev Iva (2007). Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 58.
  14. Sulev Iva (2007). Võru kirjakeele sõnamuutmissüsteem. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Lk 52–54.

Kirjandus

muuda
  • Kalle Eller (1999): Võro-Seto language. Võro Instituut'. Võro.
  • Sulev Iva (2002). Võro-eesti synaraamat. Võro Instituudi Toimõndusõq 12. Võro Instituut'. Võro
  • Hella Keem. Võru keel. Eesti teaduste akadeemia Emakeele selts 1997. Tallinn
  • Hella Keem, Inge Käsi. Võru murde tekstid. Tallinn, Eesti Keele Instituut 2002 (Eesti murded VI)
  • Kuiss vanal Võromaal eleti. Toimetanud Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn, Emakeele Selts 2005 (Valimik korrespondentide murdetekste VI)
  • Aune Valk (2000). Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk 39–56). Võro Instituut'. Võro

Välislingid

muuda