Ava peamenüü
Võru keeles on kõrisulghäälik mitmuse tunnus (ainsus: kala - mitmus: kalaq). Võru mitmuse tunnus q vastab eesti mitmuse tunnusele d ja on sellega graafiliselt küllalt sarnane - ühel neist on vaid "saba" ülespoole ja teisel allapoole: kalad - kalaq.

Kõrisulghäälik ehk larüngaalklusiil on sulghäälik, mis moodustatakse õhu kinnipidamisega kõris. See kuulub kõrihäälikute hulka.

Sisukord

Eesti keelRedigeeri

Eesti keele häälduses esineb kõrisulghäälikut vaid ühes kõnekeelses eituspartiklis, mida on kirjutatud kujul mkmk (võru keele vahenditega oleks seda võimalik kirja panna kujul õqõ või äqä).

Võru keelRedigeeri

Kõrisulghäälik on võru keele tähtis tunnus ja seda leidub seal väga palju. Võru keeles on kõrisulghäälik peaaegu alati vaid sõna lõpus ja see kirjutatakse tähega q või mõnikord ka ülakomaga (väljajätmismärgiga) '. Kõrisulghäälik on võru keeles nimisõna mitmuse, nt maaq, piniq (vrd ainsus maa, pini), tegusõna käskiva kõneviisi, nt tiiq, võtaq ja paljude teiste grammatiliste kategooriate tunnus.

Setu keelRedigeeri

Samuti kui võru keeles, esineb kõrisulghäälik ka setu keeles, kus võib seda olla häälduses isegi rohkem kui võru keeles.

Teised keeledRedigeeri

Peale võru ja setu keele esineb kõrisulghäälik ka paljudes teistes maailma keeltes, nt araabia, malta ja mitmetes indiaani keeltes, aga ka soome keele häälduses (nt anna olla [annaq olla]) ja inglise, eriti Briti inglise kõnekeeles (nt a little bit [ə liql biq]). Saksa keele häälduses võib kõrisulghäälikut kuulda sõna alguses täishääliku ees, nt eins [qains].

q-tähega kirjutatakse kõrisulghäälik peale võru ja setu keele ka malta keeles.

TranskriptsioonRedigeeri

Rahvusvahelistes keeleteaduslikes transkriptsioonides (IPA, soome-ugri keelte transkriptsioon jm) märgitakse kõrisulghäälikut tavaliselt erilise märgiga, mis tuletab meelde ilma punktita küsimärki (ʔ).

Vaata kaRedigeeri

VälislingidRedigeeri