Ava peamenüü
Suured sõjalaevad kiilvee-rivis
Väiksemad sõjalaevad kiilrivis

Sõjalaev on mereväe või sarnase eesmärgiga relvastatud organisatsiooni koosseisu kuuluv sõjaliste ülesannete täitmiseks ehitatud või ette valmistatud laev.

Sõjalaev võib olla ka algselt tsiviilkasutuseks valmistatud, kuid mõne sõjalise ülesande täitmiseks sobivana mereväe koosseisu võetud ja vajadusel vastavalt kohandatud laev.

Sisukord

Sõjalaevade ajaloostRedigeeri

Sõjalaevade arengRedigeeri

 
Vanaaja sõjalaeva koopia

Sõjalaevade areng on toimunud läbi ajaloo pidevalt paralleelselt tsiviillaevanduse arenguga. Sõjalaevu kasutati juba 300 aastat eKr.

Esimesed sõjaotstarbelised laevad liikusid peamiselt aeru jõul. Aerutamiseks kasutati nii orje, kui sõjamehi.

Algselt liigitati sõjalaevu peamiselt purjelaeva taglase ja suurtükkide arvu järgi. Hiljem hakati sõjalaevu liigitama ülesannete ja tehniliste omaduste järgi.

Tänapäeval rohkem tuntud sõjalaevatüüpide märkimisväärne kujunemine ja areng algas samaaegselt tehnika ja laevanduse revolutsioonilise arenguga 19. sajandi keskpaiku. Aurumasina laialdane kasutuselevõtt võimaldas anda laevadele parema manööverdusvõime ja stabiilse kiiruse, laiendades taktikalisi võimalusi ja ülesannete ringi. Sellele aitasid kaasa suurtükkide areng ja terase laialdane kasutuselevõtt ehitusmaterjalina. Sajandi lõpuks võeti relvastusse torpeedod ja meremiinid. Sajandivahetuseks võeti kasutusele esimesed efektiivsed allveelaevad. 20. sajandi algul toimusid olulised muutused laevade relvastuslahenduses. Suurimateks ning võimsaima tulejõuga sõjalaevadeks said lahingulaevad. Üldse suurimateks sõjalaevadeks kujunesid peagi aga seoses lennunduse kiire arenguga hoopis lennukikandjad. Meresõjataktikas tingis 20. sajandi keskpaigast alates tõsiseid muutusi rakettrelvastuse ja radarite laialdane levik.

Ajaloolisi sõjalaevade liikeRedigeeri

 
Sõjalaevatüüpe 16. sajandist

Tuntud või olulisi sõjalaevu ajaloostRedigeeri

Sõjalaevad tänapäevalRedigeeri

Meeskond ja kordRedigeeri

Sõjalaeva meeskond on tänu pardal olevatele paljudele sõjaliseks funktsiooniks lisanduvatele süsteemidele ja -ülesannetele märksa suurem, kui tsiviillaeval. Suurt rõhku pannakse ka meeskonna treenimisele tegevusteks avariide ja häirete korral.

Sõjalaeva kaptenit nimetatakse komandöriks, tema asetäitjat üldjuhul komandöri abiks. Tüürimeest nimetatakse reeglina navigatsiooniohvitseriks.

Sõjalaeval kehtivad mereväelised tavad ja sõjaväeline sisekord, mis võivad olla iseloomult oluliselt erinevad, aga ka rangemad tsiviillaevast. Suurt rõhku pannakse tegevusele (ja väljaõppele) eriolukordades nagu tulekahju või leke. Samuti on meeskonnaliikmetel spetsiifilised ülesanded lahinguhäire ning lahinguvalmiduse korral.

Ehitus ja omadusedRedigeeri

 
Moodne varjava kerekujuga korvett

Sõjalaeva projekt-tüüpi, marki või sõsarlaevade seeriat nimetatakse laevaklassiks.

Sõjalaevad on juba sajandi pikkuselt reeglina värvitud kas halliks või muudes visuaalset maskeeringut toetavates värvitoonides. Tänapäeva sõjalaevade projekteerimisel ja ehitamisel peetakse lisaks visuaalsele varjamisele oluliseks ka võimalikult head varjumisvõimekust elektrooniliste luure- ja positsioneerimisvahendite (radarid, raadiopeilingaatorid jms) eest.

Lahinguotstarbelise sõjalaeva oluliseks omaduseks on tavalisest töölaevast märksa suurem kiirus, mistõttu vajab sõjalaev võimsamat jõuseadet. Samuti on sõjalaeva kere kuju sageli kitsam ja väiksema veetakistusega. Sageli on lahinguotstarbelistel suurtel sõjalaevadel kombineeritud pea-jõuseadmed – näiteks diiselmootori ja gaasiturbiinmootori kombinatsioon (CODOG). Sel juhul kasutatakse säästlikumat diiselmootorit tavalisel käiguga (tavaliselt kuni 20 sõlme) sõites ja võimsamat kiiremat, kuid samas oluliselt kulukamat gaasiturbiini n-ö lahingukäiguga (tavaliselt üle 20 sõlme) sõites.

Tunnused ja märgistamineRedigeeri

 
Miinilaeva pardanumber

Sõjalaevadel kasutatakse sageli riigilipu asemel erinevat või riigilipust stiliseeritud ahtrilippu. Samuti on sageli kasutusel vöörilipp ehk güüs ja lisaks erinevatel puhkudel masti heisatavad vimplid. Osadel riikidel on sõjalaevadel lisaks navigatsioonituledele ka spetsiifilised sõjalaevatuled.

Tänapäeva sõjalaevadel on reeglina originaalne pardanumber ehk pardatähis, mis võib koosneda kas ainult numbritest või ka lisanduvatest tähtedest sõltuvalt riigi ja organisatsiooni eripärast. Pardanumber omistatakse vastavalt laeva liigile või kuuluvusele. Lisaks pardanumbrile on kõigil suurematel sõjalaevadel reeglina ka laeva nimi, ent väiksemad laevad ja kaatrid võivad sageli olla ka nimeta.

Liigitamine sõidupiirkonna järgiRedigeeri

Sõjalaevad liigitatakse sageli üldistatuna sõidupiirkonna põhjal, määrates neile nii kasutuspiirkonna. Sõidupiirkonna järgi liigitamine võib olla erinev sõltuvalt riigi militaarsest traditsioonist ja see võib kajastuda ka mõne sõjalaevaliigi iseloomustavas nimetuses. Näitena võivad sõjalaevad jaguneda:

  • Avamere- ja ookeanilaevad või eskaadrilaevad
  • Rannikulaevad
  • Baasi- ja reidilaevad
  • Jõe- ehk siseveelaevad.

Näiteid: ranniku-miinitraaler, avamere patrull-laev.

Liigitamine funktsiooni järgiRedigeeri

Sõjalaevade liigitamine ja ka liikide nimetused on riigiti sageli erinevad. Need sõltuvad konkreetse riigi (rahvuse) keelelisest, merekultuurilisest, sõjanduskultuurilisest ning kuuluvuslikest mõjudest tulenevast taustast. Üldiselt on võimalik liigitada tänapäevaseid sõjalaevu (eesti keeles, teatud NATO-liku ja Ida-Euroopaliku sisendiga) alljärgneva näite kohaselt põhiliikideks ja alaliikideks.

 
Lennukikandja
 
Ristleja (raketiristleja) Külma sõja lõpust
 
Hävitaja
 
Fregatt
 
Väiksem korvett
 
Raketiallveelaev
 
Ründeallveelaev
 
Suur dessantlaev

1. Avamereoperatsioonideks mõeldud lahinguotstarbelised laevad:

2. Rannikuoperatsioonideks mõeldud lahinguotstarbelised laevad:

3. Allveelaevad:

  • Raketiallveelaev
    • Tiibrakettide allveelaev
    • Ballistiliste rakettide allveelaev
  • Ründeallveelaev

4. Akvatooriumi valveks mõeldud laevad:

  • Valvelaev (patrull-laev)
  • Valvekaater (patrullkaater)
    • Diverssioonitõrjekaater (Vene k: Противодиверсионный катер)

5. Lahinguoperatsioonide toetuseks mõeldud laevad:

6. Abilaevad:

 
Näide vahetatavaist võimemooduleist sõjalaeval

Sõjalaevaliikide funktsioone on mõnikord ka ühendatud (näiteks staabi- ja toetuslaev, dessantlaev-kopterikandja). Samuti on valmistatud universaalseid ehk mitmeotstarbelisi laevu (need on peamiselt väiksemad laevad), mida on võimalik vastavalt funktsioonile kas kohandada või millel on võimalik võimemooduleid vahetada.

Liigitamine järkudeks ehk tasemeteksRedigeeri

Lisaks funktsioonile ja kasutuspiirkonnale liigitatakse mõningates riikides laevu ka järkudeks ehk tasemeteks (näiteks I – IV). Laeva tase näitab suurust ja võimekust ning sellest tuletatakse näiteks komandöri tüüpiline auaste.

Sõjalaeva iseärasusi üldmerendusesRedigeeri

 
Sõjalaevad Tallinna taustal 1974. aastal

Üldjuhul ei kasuta sõjalaevad õppuste või sõjalise tegevuse käigus (omal vastutusel) lootsimisteenust ega pea vajadusel kinni üldlaevaliiklusele kehtestatud laevateedest. Sageli sõidavad sõjalaevad väljalülitatud AIS-süsteemiga, s.t ei ole teistele laevadele nähtavad. See on kaasa toonud ka õnnetusi, näiteks uppus sel põhjusel 8. novembril 2018 Norra fregatt Helge Ingstad[1]. Sõjategevuse käigus sõidetakse vajadusel ilma navigatsioonituledeta.

Suurem sõjalaev võib vajadusel keelata kõigil tsiviilveesõidukitel endale loata lähenemise teatud määratava kauguseni (näiteks 2–3 kaabeltaud). Tsiviilametkondade esindajatel on üldjuhul keelatud eelneva kooskõlastuseta sõjalaeva pardale tulla või seda kontrollida.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

VälislingidRedigeeri