Meresõda on sõda või sõja oluline osa, mis leiab aset merel, ookeanil, suurematel järvedel või jõgedel.

Prantsuse (vasakul) ja Briti (paremal) laevastik Chesapeake'i lahingus
Actiumi lahing, 31 eKr

Eesmärgid, viisid, vahendid

muuda

Meresõja eesmärk on tavaliselt merelise ülemvõimu või kontrolli saavutamine vastaspoole tegevuse üle suurtel veekogudel. See aitab omakorda kaasa või toetab ka sõja õnnestumist maismaal — omades ülemvõimu merealal või kontrolli selle üle, on üldjuhul lihtsam saavutada sõjas edu ka vastaval külgneval maismaa-alal.

Meresõja pidamises osaleb tänapäeval põhiliselt merevägi, saades toetust maaväelt ja õhuväelt. Põhilised meresõja vahendid on erinevad sõjalaevad, kaldal paiknevad ja rannikuveealade mõjutamiseks mõeldud relvasüsteemid ning sõjalennukid.

Meresõda võib toimuda kas pealpool või allpool veepinda, või nii pealpool kui allpool veepinda. Olulist rolli võivad etendada ka meremiinid.

Esimesed meresõjalahingud peeti enam kui kolm tuhat aastat tagasi.

Vaata ka

muuda