Kasutaja:Hans92/Keemia

Sellele leheküljele kirjutab Kasutaja Hans K. kõik keemiaga seostuva tema enda tarbeks.

Aatom

Spikker

Üla- ja alaindeksid

Ülaindeks: x<sup>2</sup>
Allindeks: x<sub>2</sub> 

Värvide lahendused reaktsioonides

<span style="color:#008000">Vesi</span>;
<span style="color:#800000">Oksiid</span>;
<span style="color:#4682B4">Metall</span>;
<span style="color:#0000FF">Alus</span>;
<span style="color:#FF0000">Hape</span>;
<span style="color:#BC8F8F">Soolad</span>;

Vesi; Oksiid; Metall; Alus; Hape; Soolad;

Üldine

---

Keemia on teadusharu, mis käsitleb ainete koostist, ehitust ja omadusi ning nende muundumise seaduspärasusi.

Keemiliste elementide perioodilisustabel

---

Keemiliste elementide perioodilisustabel
	IA	IIA	IIIB	IVB	VB	VIB	VIIB	VIIIB	VIIIB	VIIB	IB	IIB	IIIA	IVA	VA	VIA	VIIA	VIIIA
1.	H																	He
2.	Li	Be											B	C	N	O	F	Ne
3.	Na	Mg											Al	Si	P	S	Cl	Ar
4.	K	Ca	Sc	Ti	V	Cr	Mn	Fe	Co	Ni	Cu	Zn	Ga	Ge	As	Se	Br	Kr
5.	Rb	Sr	Y	Zr	Nb	Mo	Tc	Ru	Rh	Pd	Ag	Cd	In	Sn	Sb	Te	I	Xe
6.	Cs	Ba	*	Hf	Ta	W	Re	Os	Ir	Pt	Au	Hg	Tl	Pb	Bi	Po	At	Rn
7.	Fr	Ra	**	Rf	Db	Sg	Bh	Hs	Mt	Ds	Rg	Cn	Nh	Fl	Mc	Lv	Ts	Og

Lantanoidid (*); Aktinoidid (**)
*	La	Ce	Pr	Nd	Pm	Sm	Eu	Gd	Tb	Dy	Ho	Er	Tm	Yb	Lu
**	Ac	Th	Pa	U	Np	Pu	Am	Cm	Bk	Cf	Es	Fm	Md	No	Lr

———>	A-rühma metall	———>	B-rühma metall
———>	Mittemetall	———>	Väärisgaasid

Kok

Metallide elektrokeemiline pingerida

---

Metallide elektrokeemiline pingerida
Li	K	Ba	Ca	Na	Mg	Al	Mn	Zn	Cr	Fe	Ni	Sn	Pb	H	Cu	Hg	Ag	Pt	Au

Mõisted

---

Aatom - üliväike aineosake, mis koosneb tuumast ja elektronidest

Prooton - positiivse (+) laenguga tuumaosake

Neutron - laenguta tuumaosake

Elektron - Negatiivse (-) laenguga aatomiosake, mis moodustavad aatomituuma ümbritseva elektronkatte

Aatommass (A_r

Aatommass (A_r ) - aatomi mass aatommassiühikutes

tes

Ioon - aatomi või aatomite rühmitus, millel on positiivne või negatiivne laeng

Anioon - negatiivse (-) laenguga ioon

Katioon - positiivse (+) laenguga ioon

Iooniline side - erinimeliste laengutega ioonide vaheline keemiline side

Keemiline side - aatomite või ioonide vaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks

Kovalentne side - aine, mille aatomeid ühendab kovalentne side (kahe erineva mittemetalli vahel)

Elektronskeem - aatomi elektronkatte ehitust valjendav skeem

Keemiline element - kindla tuumalaenguga aatomite liik

Ühinemisreaktsioon - reaktsioon milles ained ühinevad omavahel, moodustades uue aine

Valemid

---

Aine tihedus

$\rho ={\frac {m}{V}}$

• ρ - tihedus (g/cm³)
• m - aine mass (g)
• V - ruumala (cm³)

Protsendilise koostise leidmine

$P\%={\frac {m(aine)*100\%}{m(lahus)}}$

• m - aine mass (g)
• P% - Protsendiline koostis

Mahuprotsent

$P_{V}={\frac {V(aine)*100\%}{V(lahus)}}$

• V - aine (lahuse) ruumala
• P_v - lahuse mahuprotsent

Mahuprotsent näitab, mitu mahuosa lahustunud ainet sisaldab 100 mahuosas lahuses.

Molaarmass

$n={\frac {N}{N_{A}}}$; $n={\frac {m}{M}}$; $n={\frac {V}{V_{M}}}$(Gaasiliste ainete puhul)

• n - moolide arv
• N - molekulide vm osakeste arv
• N_a - Avogrado arv (6,02 * 10₂₃)
• m - aine mass (g)
• M - aine molaarmass (g/mol)
• V - aine ruumala
• V_m - molaarruumala ( 22,4 dm³/mol)

Ohutusmärgid

---

Aineklassid

---

Oksiidid

---

Mõisted

---

Õhk - gaaside segu N₂(78%), O₂, Ar, CO₂, H₂O jt(kuni 1%)

Oksiid - hapniku ühend mingi teise elemendiga

Oksiidid on ained mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (o.a. -II)

Oksüdeerija - aine, mille osakesed liidavad elektrone (näiteks O₂, Cl₂) (o.a. väheneb)

Oksüdeerumine - elektronide loovutamine redoksreaktsioonis (o.a. suurenemine)

Oksüdatsiooniaste (o.a) - elemendi aatomi laeng keemilises ühendis (eeldusel, et ühend koosneb ioonidest) (märgitakse keemilise elemendi peale rooma numbritega)

Põlemine - suure hulga soojus- ja velgusenergia eraldumisega kulgev oksüdeerumisreaktsioon

Oksiidide liigitus

---

Aluselised oksiidid

Kaltsuimoksiid (CaO)

Aluselised oksiidid on aluseliste omadustega (nad reageerivad hapetega).

Aktiivsete metallide oksiidid on tugevalt aluselised.

Vähem aktiivsete metallide oksiidid on nõrgalt aluselised.

Aluste reageerimine veega (H₂O)

• Veega reageerivad tugevalt aluselised oksiidid.

CaO + H₂O → Ca(OH)₂

• Nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri.

CuO + H₂O → x

Aluseliste oksiidide reageerimine hapetega.

CaO + 2HCl → CaCl₂ + H₂O

NB! Nõrgalt aluseliste oksiidide reageerimiseks hapetaga on enamasti vajalik kuumutamine.

Happelised oksiidid

Vääveltrioksiid

Happelised oksiidid on happeliste omadustega (nad reageerivad alustega)

Happeliste oksiidide reageerimine veega.

SO₃ + H₂O → H₂SO₄

Happeliste oksiidide reageerimine alusega

SO₃ + 2LiOH → Na₂SO₄ + H₂O

NB! Nõrgalt happeliste oksiidide reageerimiseks alusega on enamasti vajalik kuumutamine, kuid ka siis toimub reaktsioon väga aeglaselt (näiteks SiO₂).

Happeliste oksiidide reageerimine aluseliste oksiididega

CaO + CO₂ → CaCO₃

Oksiidide nimetamisviisid

---

Ladinakeelsed eesliited
1. - mono* 2. - di 3. - tri 4. - tetra 5. - penta 6. - heksa 7. - hepta 8. - okta 9. - nona 10. - deka * -(võib jätta märkimata)

IA - IIIA ruhma metallioksiidid

Metalli nimi + oksiid

Näiteks! - Na₂O → Naatriumoksiid

B rühma metallioksiidid

Metalli nimi + (o.a) + oksiid

Näiteks! - Fe₂O₃ → Raud(III)oksiid

Mittemetallioksiidid

Eesliide + mittemetall + eesliide + oksiid

Näiteks! - N₂O₃ → dilämmastiktrioksiid

Happed

---

Hape on aine, mis jaguneb vesinikioonideks ja (happe) anioonideks.

Mõisted

---

Hape - ained, mis annavad lahusesse vesinikioone

Hapnikhape - hape, mille molekuli koostisesse kuulub hapniku aatomeid

Happeline lahus - lahus mille pH < 7 (vesinikioonide sisaldus lahuses ületab hüdroksiidioonide sisalduse)

Vesinikioon - H⁺ -ioon; vesilahuses liitub H₂O molekuliga, moodustades H₃O⁺ -iooni (hüdrooniumioon)

Happesademed - happelisi saasteaineid (H₂SO₃; HNO₃; H₂SO₄) siasldavad sademed

Hapete üldised omadused

---

• Hapu maitse
• Söövitav toime
• Reageerimine alusega
• Reageerimine aluseliste oksiididega
• Reageerimine metallidega
• Indikaatorite pH tase < 7

Hapete saamine

---

Hapnikhapete saamine

• Happeline oksiid + vesi → hapnikhape

CO₂ + H₂O → H₂CO₃

Divesiniksulfiidhape ja vesinikhalogeniidhape

... on vastavate gaasiliste ainete vesilahused

• Vesiniku reageerimine vastava lihtainega

H₂ + Cl₂ → 2HCl

• Vastavate soolade reageerimisel tugevama happega

FeS + H₂SO₄ → FeSO₄ + H₂S

Hapete liigitamine

---

Hapniku sisalduse järgi

• Hapnikuta happed - hape mis ei sisalda hapnikku (HCl, HBr, H₂S)
• Hapnikhape - hape, mille üks koostisosa on hapnik (H₂SO₄, H₂CO₃)

H⁺ arvu järgi

• Üheprootonilised - hape, mille molekulis on ainult üks H⁺ (vesinikioon)(HCl, HNO₃)
• Mitmeprootonilised - hape mille molekulis on kaks või rohkem H⁺

Tugevuse järgi

• Tugevad happed - kõik molekulid jagunenud ioonideks (HCl, HNO₃, HBr)
• Nõrgad happed - väike osa molekulidest on jagunenud ioonideks (H₂CO₃, H₂S, H₃PO₄)

Alused

---

Alus on aine, mis vesilahuses jaguneb aluse katioonideks ja hüdroksiidioonideks.

Mõisted

---

Alus - on aine mis annab lahusesse hüdroksiidioone

Aluseline lahus - lahus, milles hüdroksiidioone sisaldus ületab vesinikioonide sisalduse, pH > 7

Hüdroksiid - aine, mis koosneb katioonidest ja hüdroksiidioonidest

Aluste üldised omadused

---

• Sööbiv toime
• Reageerimine hapetega
• Reageerimine happeliste oksiididega
• Indikaatorite pH tase > 7

Aluste saamisvõimalused

---

Aluselise oksiidi reageerimine veega

• Aluseline Oksiid + H₂O → Metall(OH^-)_?

MgO + H₂O → Mg(OH)₂

Metalli regeerimine veega

Ca + H₂O → Ca(OH)₂ + H₂

Soola reageerimisel leelisega

CuSO₄ + 2NaOH → Cu(OH)₂ + Na₂SO₄