Haruldased muldmetallid

Haruldased muldmetallid on üldnimetus 17 keemilise elemendi kohta, mida leidub maakoores hajusalt. Nende sekka loetakse ütrium ja skandium ning 15 lantanoidide rühma elementi: lantaan, tseerium, praseodüüm, neodüüm, promeetium, samaarium, euroopium, gadoliinium, terbium, düsproosium, holmium, erbium, tuulium, üterbium ja luteetsium.

Haruldaste muldmetallide kasutusala ulatub mobiiltelefonidest hübriidautodeni, tuulegeneraatoritest säästulampideni. [1]

Nende metallide kogunõudluseks maailmas hinnatakse praegu (2011. aastal) 134 000 tonni aastas, kuid prognoosi kohaselt vajavad tööstused juba järgmisel aastal 180 000 tonni. 2014. aastal võib vaja minna juba üle 200 000 tonni haruldasi muldmetalle aastas. Tootmismaht on praegu aga 124 000 tonni juures ning ükski kaevandus ei suuda nõudluse kasvust tekkivat tühimikku nii kiiresti täita, kuigi teadaolevaid varusid on maailmas piisavalt.[1]

Euroopa Liidu prognoosi kohaselt ähvardab eriti suur düsproosiumi, euroopiumi, lantaani, neodüümi, praseodüümi, terbiumi ja ütriumi nappus. Euroopa Parlamendi roheliste fraktsiooni koostatud analüüs soovitab senisest suuremat tähelepanu pöörata nende metallide taaskasutusele.[2] Paraku on aga praegu näiteks mobiiltelefonides leiduvate haruldaste metallide taaskasutamine ikka veel nii kallis, et seda ei peeta otstarbekaks.[3]

Hiinas asub 30 protsenti maailma haruldaste muldmetallide looduslikest varudest.[3] Hiina osa 17 haruldase muldmetalli toodangust maailmas on umbes 97%.[4]

Hiina on piiranud selle tehnoloogiatööstuse jaoks olulise tooraine eksporti, põhjendades seda vajadusega keskkonda hoida ja väites, et seni on toorainevarusid liigselt ekspluateeritud. Euroopa on pannud Hiina valitsusele südamele mitte raskendada Lääne ligipääsu haruldastele muldmetallidele.[4]

Hiina ekspordipiirangud lähevad Euroopa ettevõtetele maksma miljardeid eurosid. Euroopa Liit, USA ja Jaapan on ametlikult pöördunud Maailma Kaubandusorganisatsiooni poole, et lahendada Hiinaga vaidlus tooraine, sealhulgas haruldaste muldmetallide ekspordipiirangute üle.[4]

Eesti on üks väheseid haruldaste muldmetallide tootjaid maailmas. Sillamäel asuv metallurgiaettevõte Molycorp Silmet AS toodab praegu 2–3 protsenti maailmas toodetavatest muldmetallidest ehk umbes 3000 tonni aastas.[5]

Suured haruldaste muldmetallide varud arvatakse olevat ookeanide põhjas, kuid nende kättesaamine on seniste tehnoloogiate juures veel liiga kulukas.[6] Samuti põhjustaks nende kaevandamine keskkonna reostust.

Haruldaste muldmetallide paiknemine keemiliste elementide perioodilisussüsteemis:

1
H
2
He
3
Li
4
Be
5
B
6
C
7
N
8
O
9
F
10
Ne
11
Na
12
Mg
13
Al
14
Si
15
P
16
S
17
Cl
18
Ar
19
K
20
Ca
21
Sc
22
Ti
23
V
24
Cr
25
Mn
26
Fe
27
Co
28
Ni
29
Cu
30
Zn
31
Ga
32
Ge
33
As
34
Se
35
Br
36
Kr
37
Rb
38
Sr
39
Y
40
Zr
41
Nb
42
Mo
43
Tc
44
Ru
45
Rh
46
Pd
47
Ag
48
Cd
49
In
50
Sn
51
Sb
52
Te
53
I
54
Xe
55
Cs
56
Ba
57
La
58
Ce
59
Pr
60
Nd
61
Pm
62
Sm
63
Eu
64
Gd
65
Tb
66
Dy
67
Ho
68
Er
69
Tm
70
Yb
71
Lu
72
Hf
73
Ta
74
W
75
Re
76
Os
77
Ir
78
Pt
79
Au
80
Hg
81
Tl
82
Pb
83
Bi
84
Po
85
At
86
Rn
87
Fr
88
Ra
89
Ac
90
Th
91
Pa
92
U
93
Np
94
Pu
95
Am
96
Cm
97
Bk
98
Cf
99
Es
100
Fm
101
Md
102
No
103
Lr
104
Rf
105
Db
106
Sg
107
Bh
108
Hs
109
Mt
110
Ds
111
Rg
112
Cn
113
Nh
114
Fl
115
Mc
116
Lv
117
Ts
118
Og

Viited muuda

Välislingid muuda