Ava peamenüü

Vikipeedia β

Tuulegeneraator

Tuulepark, mis koosneb 5 MW võimsusega tuugenitest (Põhjameri, Belgia)
Tuulegeneraator Varbla vallas Pärnumaal

Tuuleturbiin (ka tuugen - tuulik + el.generaator[1], tuuleelektrijaam) on masin, mis muudab tuule ehk voolava õhu liikumise kineetilise energia turbiini võlli pöörlemisenergiaks ehk mehaaniliseks energiaks[2].

Tuuleturbiin koosneb maastikul masti otsa püstitatud mitmelabalisest rootorist.

Eristatakse üld- ja eriotstarbelisi tuuleturbiine. Eriotstarbelised, näiteks tuuleveskid võivad olla kohandatud jahvatamiseks, elektrigeneraatorite ajamiteks, vee magestamiseks, tõstmiseks või pumpamiseks.[2]

Üldotstarbelisi tuuleturbiine kasutatakse tuuleelektrijaamades[2]. Suuri tuuleturbiine paigaldatakse tuuleparkidena.

Laialdaselt kasutatakse tuulikelektrigeneraatoeid võimsusega 1–2 MW. Suurimate maailmas ehitatud tuugenite võimsus on veidi üle 7 MW. Väiksemaid tuuleturbiine kasutatakse ka väiksema võimsusega elektrigeneraatorite 10 W ajamitena[2].

Sisukord

AjaluguRedigeeri

Juba Heron Aleksandriast konstrueeris tuuleratta, kuid seda ei hakatud kasutama. Odava orjatöö tõttu polnud töömasinate leiutamiseks ja täiustamiseks ühiskondlikku survet.

Tuulikud võeti praktikas kasutusele 7. sajandil Sistanis – see on piirkond, mis jääb Iraani, Afganistani ja Pakistani piirile. Nad levisid kiiresti. 1190. aasta paiku nägid neid Süürias ristisõdijad ja tõid nende ehitamise oskuse Euroopasse. Juba 14. sajandil kasutati tuulikuid Reini deltas maa kuivendamiseks.

 
Charles Brushi elektrituulik, rootori diameeteriga 17 m, võimsus 12 kW (1888)

Esimese tuuleturbiiniga elektrit tootva elektrigeneraatori valmistas 1887. aasta juulis šoti õpetlane James Blyth, et valgustada oma suvilat Marykirkis. Juba mõni kuu hiljem käivitas USA leiutaja Charles Brush esimese automaatse tuuleelektrijaama elektri tootmiseks Ohios Clevelandis. See oli 18 m kõrge, kaalus 3,6 tonni ja selle võimsus oli 12 kW.

Esimene 100 kW võimsusega tuugen hakkas tööle 1931 NSV Liidus Jaltas. See oli tänapäevase rõhtsa teljega tuuleelektrijaamade eelkäija. See oli 30 m kõrge ja ühendatud kohaliku 6,3 kV jaotussüsteemiga. Selle tuugeni kasutegur oli 32%, mis ei erine oluliselt tänapäeva tuuleelektrijaamade kasutegurist.

Esimene 1 MW võimsusega tuugen hakkas tööle 1941. aasta sügisel USA-s Vermontis. Kuid see sai töötada kõigest 1100 tundi, siis läks see rikki. Sõja tõttu oli varuosadest ja materjalidest suur puudus ning sellepärast seda ei remonditudki ära.

ÕnnetusedRedigeeri

Tuuleturbiinid asuvad tavaliselt inimasustusest kaugel ega vaja oma igapäevaseks hoolduseks spetsialisti juuresolekut. Seetõttu on nendega juhtunud õnnetuste korral inimohvrid suhteliselt haruldased. Kuna tuuleturbiinid on püstitatud kõrgetele mastidele, jäävad need tavaliste tuletõrjevahendite kustutusulatusest välja ja neid on süttimise korral keeruline kustutada. Esineb juhtumeid, kus üks või mitugi tuuliku laba on elektrigeneraatori põlengu tõttu kahjustada saanud või koguni ära murdunud. On juhtunud, et tuuleturbiinid pole tormituultele vastu pidanud ning on ümber kukkunud.

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Roheline Värav, 25. märts 2011
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Tehnikaleksikon, lk. 540