Karl Tihase
Karl Tihase (27. mai 1914 Koltsovka küla, Mariinski maakond, Tomski kubermang – 16. november 2005 Tallinn) oli eesti arhitektuuriajaloolane.[1]
Karl Tihase on maetud Metsakalmistule.[2]
Haridus muuda
Alghariduse omandas kohalikus eesti algkoolis. Seejärel õppis Tomski Raudteetehnikumis 1931–1932, lõpetas Novosibirski Arhitektuuri ja Ehitusinseneride Instituudi arhitektuuri erialal 1945 (cum laude). Arhitektuurikandidaat 1953 (NSV Liidu Arhitektuuriakadeemia, Moskva "Народное жилище Эстонии"); dotsent 1963; kunstiteaduste doktor 1974 (NSV Liidu Kunstiakadeemia Ilja Repini nimeline maali-, skulptuuri- ja arhitektuuriinstituut, Leningrad "Эстонское народное зодчество", kinnitus 1976); professor 1977.[1] [3]
Täiendas end Moskva Kõrgemas Tööstuskunsti Koolis 1972, Eesti NSV Riiklikus Kunstiinstituudis 1979 ja 1985.[1][3]
Töökäik muuda
Mariinski Keskkooli 1933–1936 ja Tomski Keskkooli joonistamise ja joonestamise õpetaja 1938–1940; Novosibirski Arhitektuuri ja Ehitusinseneride Instituudi kunsti ja graafika kateedri õppejõud 1945–1947.[1] Tallinna Polütehnilises Instituudis / Tallinna Tehnikaülikoolis 1948–2005: arhitektuuri ja arhitektuuriliste konstruktsioonide kateedri vanemõpetaja 1948–1952; graafika kateedri vanemõpetaja 1952–1956, kateedrijuhataja kohusetäitjat 1952–1955, dotsendi kohusetäitja 1954–1956, dotsent 1956–1975, kateedrijuhataja 1955–1986, professor 1975–1990; arhitektuuri ja ehitusmaterjalide kateedri professor 1990–1992, konsultantprofessor; ehitiste projekteerimise instituudi emeriitprofessor 1994–2005.[1]
Teadustöö muuda
Teadustöö põhisuunad: Eesti rehielamud, maa-arhitektuuri areng ja rahvakunst. Ligi 30 aastat tegi uurimisretki Eesti taluehitistega tutvumiseks, nende ülemõõtmiseks, pildistamiseks või sulejoonistena jäädvustamiseks. Avaldanud arvukalt publikatsioone, joonistamis- ja joonestamiskäsiraamatuid, illustreeris ise oma raamatuid. Osales mahukate teoste "Eesti arhitektuuri ajalugu" ja "Eesti kunsti ajalugu" koostamisel.[1][3]
Teaduskorralduslik tegevus muuda
NSV Liidu Kõrg- ja Keskerihariduse Ministeeriumi kujutava geomeetria ja insenerigraafika teaduslik-metoodilise nõukogu liige; Eesti Arhitektide Liidu liige ja maa-arhitektuuri sektsiooni juhataja aastast 1954; Rocca al Mare mõisa maadel tegevust alustanud Eesti Vabaõhumuuseumi rajamise algatajaid ja konsultant 1957 ning teadusliku nõukogu liige 1964–1997; Lahemaa Rahvuspargi teaduslik konsultant; arhitektuuriliste mälestusmärkide rekonstrueerimise teaduslik-metoodilise nõukogu liige; Tallinna Teadlaste Maja liige.[1]
Ühiskondlik tegevus muuda
Eesti NSV Ülemkohtu 1950–1955 ja NSV Liidu Ülemkohtu 1957–1962 rahvakaasistuja; Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu rahvasaadik 1955–1957.[1]
Tunnustus muuda
- 1967 – Nõukogude Eesti preemia (kollektiiv, Eesti arhitektuuri ajalugu. Tallinn, 1965)
- 1977 – Nõukogude Eesti preemia (Eesti talurahvaarhitektuur. Tallinn, 1974)
- 1978 – Kristjan Raua preemia (teos "Eesti kunsti ajalugu I" (I ja II), autorite kollektiiv: Mart-Ivo Eller, Voldemar Erm, Leo Gens, Virve Hinnov, Rudolf Kangert, Juta Keevallik, Kaalu Kirme, Tuui Koort, Ene Lamp, Rein Loodus, Mai Lumiste, Tiina Nurk, Evi Pihlak, Villem Raam, Jüri Selirand, Irina Solomõkova (kollektiivi juht), Karl Tihase, Vaike Tiik, Voldemar Vaga, Hannes Valter, Viivi Viilmann, Lehti Viiroja ja Helmi Üprus)
- 1994 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia (preemia elutöö eest)
- 2007 – mälestusmärk Eesti Vabaõhumuuseumis[1][4]
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Tallinna Tehnikaülikooli professorid läbi aegade. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikool, 2008, lk. 442-443
- ↑ Karl Tihase (1914 – 2005) arhitekt ja kunstiteadlane kultuurilooline haud.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 Eesti teaduse biograafiline leksikon. Köide 4. [Tallinn], [2013], lk. 750
- ↑ Karl Tihase 100 : mälestused = Карл Тихазе 100 : воспоминания. Tallinn: Tallinna Tehnikaülikooli Kirjastus, 2014. 86 lk.