Lehti Viiroja
Lehti Viiroja (28. november 1922 – 19. november 2006) oli eesti kunstiteadlane.
1946. aastal lõpetas ta Tallinna 9. Keskkooli ja Tartu Ülikooli lõpetas 1955. aastal.[1]
1944. aastast peale töötas ta Tallinna Riikliku Kunstimuuseumi teaduri ja graafikafondi hoidjana. Aastatel 1961–1993 oli ta Eesti Teaduste Akadeemia ajaloo instituudi kunstiajaloo sektori teadur.
1970. aastal kaitses ta kunstiteaduste kandidaadi väitekirja teemal "Kristjan Raud 1865–1943. Looming ja mõtteavaldused". Selle pealkirja all ilmus 1981. aastal ka monograafia, mis tõi talle Kristjan Raua preemia. Meistri loomingust on ta koostanud mappe (1965, 1985); 1994. aastal ilmusid tema toimetusel "Kristjan Raua kirjad Paul Rauale ja Karl Eduard Söödile".
Ühena "Eesti kunstiajaloo" autoritest (1970–1977) sai ta 1978. aastal Kristjan Raua ning 1980. aastal riikliku preemia.
1960.–1970. aastatel kirjutas Lehti Viiroja sageli graafikast, avaldas Vive Tolli (1975) ja Ilmar Torni (1978) lühimonograafiad.
Ajaloo instituudis tehtud uurimused kunstikäsitluse ja -kriitika kohta Eestis 19. sajandil ja 20. sajandi algkümnendeil said aluseks ühistöös Juta Keevalliku ja Rein Loodusega koostatud kogumikele "Tekste kunstist ja arhitektuurist. Kunstikirjutus Eestis" (I–III, 2000–2006). 2001. aastal said kõik kolm I osa eest Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu aastapreemia[2].