Evi Pihlak

Eesti kunstiajaloolane

Evi Pihlak (sünninimi Evi Grünling; 1938–1948 Evi Kaljumaa; 11. märts 1928 Tallinn6. mai 1993 Tallinn) oli eesti kunstiajaloolane ja -kriitik.

Pihlak oli vedurijuhi tütar. Ta õppis Tallinna 27. Algkoolis ja aastatel 1942–1947 Tallinna 10. Keskkoolis. Lõpueksamid sooritas ta 1948. aastal Tallinna 1. Töölisnoorte Keskkoolis. Õppis aastatel 1948–1950 Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis lavakujundust, lõpetas 1957. aastal Leningradi I. Repini nim Kunstiinstituudi kunstiteooria ja -ajaloo erialal. Kunstiteaduse kandidaat (1968, TRÜ) väitekirjaga "Nikolai Triik 1884–1940: looming ja ühiskondlik tegevus".

Oli 1957–1961 Eesti NSV Riikliku Kunstimuuseumi ja 1961–1972 Ajaloo Instituudi teadur, 1972–1983 ERKI kunstiajaloo dotsendi kohusetäitja.

LoomingRedigeeri

Ta uuris 20. sajandi eesti maalikunsti, eriti kunstikooli Pallas ümber koondunud kunstnikke. Käsitles ka lavakujunduse ajalugu ja üldist kunstiajalugu. Avaldas töid kunstiajaloost ja monograafiaid eesti kunstnikest. Oli üks kolmeköitelise "Eesti kunsti ajaloo" põhiautoreid. 1960.–1980. aastail tegutses aktiivse kriitikuna. Tal on umbes 20 teadustööd.

TeoseidRedigeeri

  • "Roman Nyman". Tallinn 1956
  • "Natalie Mei". Tallinn 1962
  • "Teatridekoratsioon". Tallinn 1965
  • "Evi Tihemets". Tallinn 1969
  • "Aleksander Vardi". Tallinn 1977
  • Madalmaade maalikunst 15.–17. sajandini". Kaasautorid Aino Kartna ja Mai Lumiste. Tallinn 1978
  • "Eesti kunsti ajalugu". Kaasautor. 1. kd Tallinn 1975, 1977; 2. kd Tallinn 1970
  • "Konrad Mägi". Tallinn 1979
  • "Eesti maal". Tallinn 1982
  • "Nikolai Triik inimese kujutajana". Tallinn 1985
  • "Malle Leis". Tallinn 1988
  • "Über die Entwicklungsprobleme der estnischen Kunst zu Angfang dieses Jahrhunderts". // Homburger Gespräch. 1988 und 1989. Bad Homburg.12. vihik, Kiel 1990

LiikmesusRedigeeri

TunnustusRedigeeri

KirjandusRedigeeri

VälislingidRedigeeri

  Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.