Irina Solomõkova

Irina Solomõkova (kuni 1950 Irina Grigorjeva; 14. september 1925 Tallinn7. detsember 1989 Tallinn) oli Eesti kunstiteadlane.[1]

Sündinud Tallinnas inseneri perekonnas. Alustas kunstiõpinguid sõja-aastatel Tomski Ülikoolis, pärast sõda jätkas õpinguid Tartu Riiklikus Ülikoolis kunstiajaloo erialal, mille lõpetas 1948. aastal. Töötas mõnda aega ajalehe Edasi juures ning nooremteadurina Riiklikus Etnograafiamuuseumis, 1949. aastast oli Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi aspirantuuris.[2] 1954. aastal kaitses ta esimese eesti nõukogude kunstiteadlasena kandidaadiväitekirja "Eesti demokraatlik graafika 1905.–1907. aasta revolutsiooni perioodil".

Töötas instituudis vanemteadurina ning 1961. aastast, kui loodi Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi kunstiajaloo sektor, oli selle juhataja.

Teadustöö muuda

Avaldas teaduslikke artikleid ajakirjanduses ja kogumikes sh kujutavat kunsti käsitlevad osad "Eesti NSV ajaloo" väljaannetele, ülevaate eesti keskaegsest kunstist Moskvas ilmunud "Üldisele kunstiajaloo" teisele köitele. Oli kogumiku "Eesti kunsti ajalugu (1970–1977)" peatoimetaja ning kaasautor.

1962 ilmus tema eessõnaga album "Kalevipoeg kunstis". 1972 . aastal anti Leningradis välja teos Solomõkova koostatud ja eessõnaga "Eesti NSV kunst". Avaldas ajakirjanduses artikleid Hando Mugasto, Salome Trei, Ado Vabbe jt kunstnike loomingust, Eesti kunsti sidemetest nõukogude kunstiga, koostas kataloogi "Oskar Kallis".[2]

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Ta on maetud Tallinna Siselinna kalmistule.[3]

Viited muuda

  1. Irina Solomõkova (nekroloog). Reede, 15. detsember 1989
  2. 2,0 2,1 Loodus, Rein (12.09.1975). "Irina Solomõkova tähtpäevaks". Sirp ja Vasar. Vaadatud 16.06.2021.
  3. Kalmistute register HAUDI

Kirjandus muuda