Ava peamenüü

Vene õigeusu kiriku juhtide loend loetleb Venemaa õigeusu kiriku eestseisjad alates Kiievi ja kogu Venemaa metropoolia moodustamisest 988. aastal, sõltumata nende tiitlist.

Tabelis on kasutatud venepäraseid nimekujusid, v.a. nende metropoliitide ja patriarhide puhul, kus eesti traditsioon näeb ette eesti- või ladinapärase nimekuju.

Kiievi ja kogu Vene metropoliidid (988–1461)Redigeeri

  Pikemalt artiklis Kiievi ja kogu Vene metropoliit

Aastatel 9881461 kandis õigeusu kiriku pea Kiievi-Venes ja Venemaal Kiievi ja kogu Vene metropoliidi tiitlit. Algselt oli tegu Kiievi metropooliaga Bütsantsis asunud Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi alluvuses. 9. sajandist olid hakanud idakirik (kreekakatoliku kirik) ja läänekirik (roomakatoliku kirik) üksteisest eralduma, kui Rooma patriarhid hakkasid teistelt patriarhidelt allumist nõudma. Et Bütsantsi õigeusu kirik ei soovinud alluda ega muuta usutunnistust, nagu soovis paavst, viis see kirikulõheni aastal 1054. Suure kirikulõhe järel jäid Kiievi-Vene ja selle järglasriigid Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi alluvusse.

Kiievi-Vene riigi lagunemise ja võimukeskuse tähtsuse kadumisega, ühe uue võimukeskusena, pärast Mongolite invasiooni Venemaale, püüdis Galiitsia-Volõõnia vürst Danilo Romanovitš muuta Galiitsia-Volõõniat ka Vene õigeusu kiriku keskuseks, tema toetusel valiti Chełmi, vürstiriigi pealinna piiskop Kirill II 1243. aastal Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidiks. 1251. aastal tegi Kirill reisi Konstantinoopoli, Konstantinoopoli oikumeenilise patriarhi juurde, kes kinnitas ta staatust metropoliidina. Kuid õigeusu kiriku pea nõudis, et metropoliidi residents ei tohi asuda vürstiriigi pealinnas, kuna Danilo Romanovitš oli mongolivastase koalitsiooni moodustamisel lähenenud katoliku kiriku pea, Rooma paavstiga. Kuna senine metropoliidi asukoht, Kiiev oli laastatud, siis valis Kirill uueks residendiks teise slaavi tähtsama võimukeskuse Vladimiri-Suzdali vürstiriigi pealinna Vladimiri Kljazma ääres.

Kuigi metropoliidid ei resideerinud Kiievis alates 1299. aastast, kasutasid nad 1461. aastani jätkuvalt Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi tiitlit.

Metropoliit Pjotr viis 1326. aastal Moskva ja kogu Vene metropoliidi residentsi lõplikult üle Moskva suurvürstiriiki, Moskva suurvürsti kaitse alla.

1439. aastal leidis aset Firenze kirikukogu, kus Bütsantsi keiser Ioannes VIII ning Konstantinoopoli patriarh Ioseph II ning teised idakiriku piiskopid, läksid läänekiriku juhi Rooma paavstiga kompromissile, kuna lootsid Roomaga ära leppida ning saada sõjalist abi Bütsantsile Osmanite riigi vastu.

1448. aastal kuulutas Vene Õigeusu Kirik ennast autokefaalseks ehk iseseisvaks. 1453. aastal, piiramise järel langes Konstantinoopol türklaste kätte ja Konstantinoopoli patriarhaat tunnistas Vene kiriku autokefaaliat.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Asukohaga Kiievis 988 1299
Mihhail I (surnud 992) 988 992, 15. juuni
Leonti 992 1008
Feofilakt 1008 u 1018
Joann I (surnud 1035) u 1018 1035
Feolempt 1035 v 1039 > 1040
Illarion 1051 1054 / 1055
Jefrem 1054 / 1055 u 1061
Georgi 1062 u 1076
Joann II 1076 / 1078 1089 / 1090
Joann III 1089 / 1090 1090 / 1091
Jefrem (?) 1092 1096
Nikolai 1093 / 1097 1101 / 1104
Nikifor I 1104, 18. detsember 1121, aprill
Nikita 1122, 15. oktoober 1126, 9. märts
Mihhail II 1130 1145 / 146
Kliment 1147, 27. juuli 1155
Konstantin I 1156 1158 v 1159
Fjodor 1160, august 1163, juuni
Joann IV (surnud 1169) 1164 1166
Konstantin II 1167 1169 v 1170
Mihhail II 1171 1185
Nikifor II 1183 1198 / 1201
Matfei 1201 1220
Kirill I 1224 v 1225 1233
Jossif 1242 / 1247 teadmata
Kirill II 1242 / 1247 1281, 27. november
Maksim (surnud 1305) 1283 1299
Asukohaga Vladimiris 1299 1325
Maksim (surnud 1305) 1299 1305
Pjotr (surnud 1326) 1305 1325
Asukohaga Moskvas 1325
Pjotr (surnud 1326) 1325 1326
Feognost (surnud 1353) 1326 1353, 11. märts
Aleksi (u 12951378) 1354 1378, 12. veebruar
Mihhail (Mitjai) (ametisse pühitsemata) (surnud 1378) 1378 1378
Kiprian (u 13361406) 1381 1382
Pimen 1382 1384
Dionissi I (u 13001385) 1384 1385, 15. oktoober
Kiprian (teist korda) (u 13361406) 1390 1406, 16. september
Foti (surnud 1431) 1407 1431
Issidor (surnud 1463) 1437 1442
Jona (surnud 1461) 1448 1461, 31. märts

Moskva ja kogu Venemaa metropoliidid (1461–1589)Redigeeri

Seoses Moskva Suurvürstiriigi kujunemisega Venemaa mõjukaimaks riigiks ja metropoliidi trooni üleviimisega Moskvasse 1325. aastal asendati 1461. aastast Vene Õigeusu Kiriku eestseisja tiitlis viide Kiievile viitega Moskvale.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Feodossi (surnud 1475) 1461 1464
Filipp I (surnud 1473) 1464 1473
Geronti (surnud 1489) 1473, 29. juuni 1489, 28. mai
Zossima (surnud 1496) 1490, 26. september 1494
Simon (surnud 1512) 1495, 22. september 1511, 30. aprill
Varlaam (surnud 1533) 1511 1521
Daniil (surnud 1547) 1522 1539, 2. veebruar
Joasaf (surnud 1555) 1539, 6. veebruar 1542, 3. jaanuar
Makari (u 14821563) 1542, 19. märts 1563, 12. jaanuar
Afanassi 1564, märts 1566, mai
German (surnud 1568) 1566 1566
Filipp II (15071569) 1566, 25. juuni 1568, november
Kirill III (surnud 1572) 1568, 11. november 1572, 8. veebruar
Anton 1572 1581
Dionissi II (surnud 1591) 1581 1586
Iiob (surnud 1607) 1586, 21. detsember 1589, 5. veebruar

Moskva ja kogu Venemaa patriarhid (1589–1700)Redigeeri

  Pikemalt artiklis Moskva ja kogu Venemaa patriarh

Moskva ja kogu Venemaa metropoliit Iiob sai Konstantinoopoli patriarhi õnnistusel 1589. aastal Moskva ja kogu Venemaa patriarhiks. Teised õigeusu patriarhaadid kinnitasid seda otsust 1590. ja 1593. aasta Konstantinoopoli kirikukogudel.

Pärast patriarh Adriani surma 1700. aastal enam uut patriarhi ametisse ei nimetatud ja kuni Peeter I kirikureformini 1721. aastal täitis patriarhi kohuseid tema ukrainlasest soosik, ülempiiskop Stefan (Javorski).

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Iiob (u 15251607) 1589, 5. veebruar 1605, 30. juuni
Ignati (de facto) (u 1540 – u 1620) 1605, 10. juuli 1606, 29. mai
Germogen (u 15301612) 1606, 13. juuli 1612, 27. veebruar
Filaret (u 15541633) 1619, 24. juuni 1633, 1. oktoober
Joassaf I (surnud 1640) 1634, 6. veebruar 1640, 28. november
Jossif (surnud 1652) 1642, 27. mai 1652, 15. aprill
Nikon (16051681) 1652, 25. juuli 1666, 12. detsember
Pitirim (mitteametlik kohusetäitja) (surnud 1673) 1658, 10. juuli 1667, 10. veebruar
Joassaf II (surnud 1672) 1667, 10. veebruar 1672, 17. veebruar
Pitirim (surnud 1673) 1672, 7. juuli 1673, 19. aprill
Joakim (16211690) 1674, 26. juuli 1690, 17. märts
Adrian (16361700) 1690, 24. august 1700, 16. oktoober
Stefan (kohusetäitja) (u 16581722) 1701, 16. detsember 1721, 14. veebruar

Pühima Valitseva Sinodi juhid (1721–1917)Redigeeri

Peeter I kirikureformi jõustumisel 1721. aastal likvideeriti patriarhi ametikoht ning kiriku juhtimine läks riigi ja kiriku esindajatest koosneva Pühima Valitseva Sinodi kätte. Kuigi formaalselt oli Sinodi eesistujaks selle vanim vaimulikust liige, tegeles alates 1722. aastast Sinodi de facto juhtimisega valitsuse poolt ametisse nimetatud ülemprokurör (обер-прокурор).

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
President 1721 1722
ülempiiskop Stefan (Javorski) (u 1658–1722) 1721, 14. veebruar 1722, 27. november
Ülemprokurör 1722 1917
polkovnik Ivan Boltin 1722, 11. mai 1725, 18. mai
kapten Aleksei Baskakov 1725, 18. mai 1726, 14. juuli
kapten R. Rajevski 1726, 14. juuli 1741, oktoober
Nikita Kretšetnikov 1741, 3. oktoober 1741, detsember
vürst Jakov Šahhovskoi (1705–1777) 1741, 31. detsember 1753, 29. märts
Afanassi Lvov 1753, 29. märts 1758, 17. aprill
vürst Aleksei Kozlovski (1707–1776) 1758, 17. aprill 1763, 9. juuni
Ivan Melissino (1718–1795) 1763, 9. juuni 1768, 24. oktoober
Pjotr Tšebõšev 1768, 24. oktoober 1774, 7. mai
Sergei Aktšurin 1774, 7. mai 1786, 28. juuli
Apollos Naumov 1786, 28. juuli 1791, 26. juuli
krahv Aleksei Mussin-Puškin (1744–1817) 1791, 26. juuli 1797, 8. juuli
vürst Vassili Hovanski 1797, 14. juuli 1799, 5. juuni
krahv Dmitri Hvostov (1757–1835) 1799, 10. juuni 1802, 31. detsember
Aleksandr Jakovlev (kirikutegelane) 1803, 9. jaanuar 1803, 1. oktoober
vürst Aleksandr Golitsõn (1773–1844) 1803, 21. oktoober 1817, 19. november
vürst Pjotr Meštšerski (1778–1857) 1817, 19. november 1833, 2. aprill
salanõunik Stepan Netšajev (1792–1860) 1833, 10. aprill 1836, 25. juuni
krahv Nikolai Protassov (1798–1855) 1836, 25. juuni 1855, 16. jaanuar
Aleksandr Karassevski 1855, 16. jaanuar 1856, 20. september
krahv Aleksandr Tolstoi (1801–1873) 1856, 20. september 1862, 28. veebruar
Aleksei Ahmatov 1862, märts 1865, juuni
krahv Dmitri Tolstoi (1823–1889) 1865, 23. juuni 1880, 23. aprill
riigisekretär Konstantin Pobedonostsev (1827–1907) 1880, 24. aprill 1905, 19. oktoober
vürst Aleksandr Obolenski (1855–1933) 1905, 20. oktoober 1906, 4. aprill
vürst Aleksei Širinski-Šihmatov 1906, 26. aprill 1906, 9. juuli
ülempreester Pjotr Izvolski (1863–1928) 1906, 27. juuli 1909, 5. veebruar
salanõunik Sergei Lukjanov (1855–1935) 1909, 5. veebruar 1911, 2. mai
Vladimir Sabler (1847–1929) 1911, 2. mai 1913, 4. juuli
Aleksandr Samarin (1868–1932) 1913, 5. juuli 1915, 26. september
Aleksandr Volžin 1915, 1. oktoober 1916, 7. august
Nikolai Rajev 1916, 7. august 1917, 3. märts
Vladimir Lvov (1872–1934) 1917, 3. märts 1917, 24. juuli
professor Anton Kartašev (1875–1960) 1917, 25. juuli 1917, 5. august

Moskva ja kogu Venemaa patriarhid (aastast 1917)Redigeeri

Patriarhi ametikoht taastati Venemaal alles pärast tsaarivõimu kukutamist ja esimese sinodijärgse patriarhi valis ametisse augustis 1917 kogunenud ülevenemaaline kirikukogu. Pärast esimese patriarhi Tihhoni surma ei olnud aga kommunistliku režiimi tingimustes võimalik uut patriarhi valida ja nii oli aastatel 19251943 ametis patriarhi kohusetäitja (патриарший местоблюститель). Kohusetäitjad on olnud ametis ka ühe patriarhi surmast teise ametissepühitsemiseni.

Nimi Eluaastad Valitsusaja algus Valitsusaja lõpp
Tihhon (18651925) 1917, 18. november 1925, 7. aprill
Pjotr (Krutitsõ metropoliit, kohusetäitja de jure) (18621937) 1925, 7. aprill 1936, detsember
Sergius (Nižgorodi metropoliit, kohusetäitja de facto) (18671944) 1925, 10. detsember 1943, 8. september
Sergius (Moskva metropoliit, kohusetäitja ka de jure) (18671944) 1936, detsember 1943, 8. september
Sergius (18671944) 1943, 8. september 1944, 15. mai
Aleksius (Leningradi metropoliit, kohusetäitja) (18771970) 1944, 15. mai 1945, 2. veebruar
Aleksius I (18771970) 1945, 2. veebruar 1970, 17. aprill
Pimen (Krutitsõ metropoliit, kohusetäitja) (19101990) 1970, 18. aprill 1971, 3. juuni
Pimen (19101990) 1971, 3. juuni 1990, 3. mai
Filaret (Kiievi metropoliit, kohusetäitja) (1929–) 1990, 3. mai 1990, 10. juuni
Aleksius II (19292008) 1990, 10. juuni 2008, 5. detsember
Kirill (Smolenski metropoliit, kohusetäitja) (1946–) 2008, 6. detsember 2009, 1. veebruar
Kirill (1946–) 2009, 1. veebruar

Vaata kaRedigeeri