Idakirik
See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2017) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Idakirik (ka idakristlus) on üks kahest kristluse põhiharust, koondnimetus kõigile Euroopast ida pool tekkinud ja arenenud kristlikele kirikutele.
Idakirikute tunnused:
- Levisid Rooma impeeriumi idaosas (Süürias, Egiptuses) või väljaspool impeeriumi (Iraanis, Indias, Turkmeenias, Hiinas).
- Levisid idamaades väljaspool kreekakeelset hellenistlikku kultuuriruumi.
- Lähtusid Süüriast ja pidasid jumalateenistust süüria keeles (v.a koptid Egiptuses).
- Võtsid kohe kristluse levitamisel kasutusele rahvuskeele ja muutusid rahvuskirikuteks (Armeenias, Etioopias).
Idakiriku jagunemine:
- õigeusu kirikud;
- vanad idakirikud ehk orientaalsed kirikud (monofüsiidid ja nestoriaanid);
- uniaatkirikud;
- muud kirikud ja usuühendused.