Türkmenistan
 |
See artikkel räägib riigist; laeva kohta vaata artiklit Turkmenistan (jõelaev). |
Türkmenistan on merepiirita riik Kesk-Aasias.
|
Türkmenistani Vabariik
| |||
 | |||
| Riigihümn | Garaşsyz, Bitarap, Türkmenistanyň Döwlet Gimni | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Aşgabat | ||
| Pindala | 491 200 km²[1] | ||
| Riigikeel | türkmeeni | ||
| Rahvaarv | 5 662 544 (hinnang 2016)[2] | ||
| Rahvastikutihedus | 11,5 in/km² | ||
| President | Gurbanguly Berdimuhammedow | ||
| Iseseisvus | 27. oktoober 1991 | ||
| SKT |
42,355 mld $ (2017)[3]  | ||
| SKT elaniku kohta |
6586 $ (2017)[4] | ||
| Rahaühik | manat (TMT) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg +5 | ||
| Tippdomeen | .tm | ||
| ROK-i kood | TKM | ||
| Telefonikood | 993 | ||
Piirneb Kasahstani, Usbekistani, Afganistani ja Iraaniga. Riigist läände jääb Kaspia meri, väljapääsu maailmamerele ei ole. Karakumi kõrb katab umbes 70% riigist.
Riigi pealinn ja ühtlasi suurim linn on Aşgabat, kus elas 2012. aasta seisuga 1,03 miljonit inimest.
Alates 2007. aastast juhib riiki Gurbanguly Berdimuhammedow, kelle isikukultus ei erine oluliselt tema eelkäija Saparmyrat Nyýazowi omast, kes oli Türkmenistani president aastatel 1991–2006.
Türkmenistanile kuulub umbes kümnendik maailma maagaasivarudest.
Ajakirjandusvabaduse indeksi järgi on Türkmenistan maailma riikide seas 180. ehk viimasel kohal, jäädes tahapoole ka Põhja-Koreast.[5]
LoodusRedigeeri
Üle 80% riigi territooriumist hõlmab Karakumi kõrb.[6]
Kliima on kuiv subtroopiline ja kõrbeline.
Suur osa riigist paikneb Turaani madalikul, lõuna- ja läänepiiril on mäestikud ja kõrgustikud (Köpetdag, Garabili kõrgustik, Köýtendag). Riigi loodeosa hõlmab osa Kaplankõri platoost, idas asub Balkani mäestik.
RahvastikRedigeeri
Rahvaarv 2011. aasta juulis oli CIA World Factbooki andmetel 4 997 503.[6]
Mediaanvanus on 25,3 aastat. Linnades elab 50% rahvastikust.[6]
Suurim linn on Aşgabat, kus 2009. aastal elas hinnanguliselt 637 000 inimest.[6]
2003. aasta andmetel olid 85% elanikest türkmeenid, 5% usbekid ja 4% venelased.[6]
89% elanikest arvatakse olevat muslimid, 9% õigeusklikud.[6]
72% elanikest räägib esimese keelena türkmeeni keelt, 12% vene keelt, 9% usbeki keelt.[6]
RiikRedigeeri
Türkmenistan on autoritaarse presidendivõimuga riik, mis ise määratleb end ilmaliku demokraatia ja presidentaalse vabariigina.[6]
SisejulgeolekRedigeeri
Türkmenistani sisejulgeolekuasutuste ühenduse moodustavad: Türkmenistani Rahvusliku Julgeoleku Ministeerium, Türkmenbaşy isiklik kaitseteenistus, Riiklik piiriteenistus, Valitsusside asutus, Riiklik välipostiteenistus, Riiklik välismaalaste registreerimise teenistus.
HaldusjaotusRedigeeri
Riik on haldusterritorialselt jagatud viieks vilajetiks, pealinn Aşgabat on eraldi haldusüksus.
- Ahali vilajett (Ahal welaýaty), halduskeskus Änew
- Balkani vilajett (Balkan welaýaty), halduskeskus Balkanabat
- Daşoguzi vilajett (Daşoguz welaýaty), halduskeskus Daşoguz
- Lebapi vilajett (Lebap welaýaty), halduskeskus Türkmenabat
- Mary vilajett (Mary welaýaty), halduskeskus Mary
MajandusRedigeeri
Riigis paiknevad ulatuslikud maagaasi- ja nimetamisväärsed naftavarud.
Haritavat maad on 4,51%.[6]
Vaata kaRedigeeri
ViitedRedigeeri
- ↑ Türkmenistani Riiklik Statistikakomitee: О Туркменистане
- ↑ World Population Prospects: The 2017 Revision. UN DESA, vaadatud 10.09.2017.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ https://rsf.org/en/ranking
- ↑ 6,0 6,1 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6 6,7 6,8 CIA - The World Factbook
KirjandusRedigeeri
- Olev Remsu, Islam ja diktatuurid. Venemaa ja Kesk-Aasia, Go Group 2010
VälislingidRedigeeri
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Türkmenistan |
- Raport: Türkmenistan on "katastroofi äärel" ERR, 19. juuli 2019