Richard Lessel
Richard Vilhelm Paul Lessel VR I/3 (28. juuni 1884 Kunda-Malla vald, Virumaa – aprill 1972 Illinois, USA) oli Eesti sõjaväelane (major).
| Richard Vilhelm Paul Lessel | |
|---|---|
 | |
| Sünniaeg |
28. juuni, 1884 Kunda-Malla vald, Eesti |
| Surmaaeg |
aprill 1972 Illinois, USA |
| Teenistus | Eesti Rahvavägi 1918–1934 |
| Auaste | Major |
| Sõjad/lahingud | Eesti Vabadussõda |
| Autasud | Vabadusrist I/3 |
Sündis 28. juunil 1884 Virumaal Kunda-Malla vallas. Sai üldhariduse Tallinna Reaalkoolis.[1]
Alates 1904. aastast[2] jalaväe reservlipnik, teenis suure osa Esimesest maailmasõjast Tallinnas politseiametnikuna. Mobiliseeriti 1916. aasta mais ja määrati teenima Peeter Suure merekindluse suurtükiväepolku.[3]
Saabus 25. veebruaril 1918 1. Eesti suurtükiväebrigaadi,[4] kus määrati 4. patarei ülemaks[5] ning ülendati sama aasta 25. märtsil leitnandiks.[6]
Nimetati Eesti Vabadussõja puhkedes esmalt 1. suurtükiväepolgu majandusülemaks ja kuu hiljem sama polgu patarei nr. 6 ülemaks.[3] Alustas patarei formeerimist Tallinnas 20. detsembril 1918. Patarei sõitis 5. jaanuaril 1919 Paidesse, kust liikus lahingutega Petseri suunas, tegutsedes koos 2. ja 7. jalaväepolguga.[7] 18. veebruaril 1919 [8] viidi patarei 2. suurtükiväepolku, kus see nimetati ümber välipatareiks nr. 12. Pärast Vabadussõda patarei likvideeriti.[7]
Ülendati 7. jaanuaril 1920 alamkapteniks[9] ja 8. aprillil 1921 "kiiduväärt teenistuse ja väljateenitud aja eest" kapteniks.[10] Autasustati Vabadussõjas üles näidatud sõjaliste teenete eest Vabadusristi I liigi 3. järguga.[11]
Ülendati 22. veebruaril 1924 majoriks[12] ning nimetati 1926. aastal suurtükiväepolügooni ülemaks.[13]
Vabastati 17. märtsil 1934 tervislikel põhjustel tegevteenistusest.[14]
Anti 15. aprillil 1936 sõjaringkonnakohtu alla[15] süüdistatuna riigi raha omastamises aastatel 1929–1933.[16]
Auastmed
muuda- 1904 – reservlipnik
- ? – alamleitnant
- 1918 – leitnant
- 1920 – alamkapten
- 1921 – kapten
- 1924 – major
Tunnustus
muudaViited
muuda- ↑ Kröönström, M (2008): Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 244
- ↑ Kröönström, M (2008): Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 212
- ↑ 3,0 3,1 Kröönström, M (2008): Eesti sõjaväe juhtivkoosseis Vabadussõjas 1918–1920. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, lk 98
- ↑ Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 25
- ↑ Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 26
- ↑ "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
- ↑ 7,0 7,1 Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 31
- ↑ Leets, G: 1. Eesti suurtükiväebrigaadist I diviisi suurtükiväeni. Sõdur. 1933, nr 1/2, lk 32
- ↑ Laidoner, J: Ülendused. Wäljawõtted käskudest Wabariigi sõjawägedele. Sõdur. 1920, nr 2, lk 2
- ↑ "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
- ↑ "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
- ↑ "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
- ↑ "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
- ↑ "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
- ↑ "Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum. Eesti ohvitserid 1918-1940".[alaline kõdulink]
- ↑ Arhiivi infosüsteem
- ↑ Andres Pulver: Kuhu nad jäid? Virumaa Teataja, 16. märts 2009