Raadi sõjaväelennuväli

(Ümber suunatud leheküljelt Raadi lennuväli)

Raadi sõjaväelennuväli on endine Tartu linna kirdeservas asunud lennuväli.

Raadi sõjaväelennuväli
IATA: puudubICAO: EETR
Üldandmed
Tüüp sõjaväelennuväli
Asukoht Tartu
Avati 1914
Suleti 1992
Üldkõrgus 66 m
Koordinaadid 58° 24′ 18″ N, 26° 46′ 36″ E
Lennurajad
Suund Pikkus Laius Kate
05/23 3050 m 60 m betoon

Lennuväli asub Tartu linnast kirdes Raadi järve ida- ja põhjaküljel. Koordinaadid 58°24′29 N 26°46′57 E. Rada on betoonkattega, suund 05/23, pikkus 3050 m, kõrgus MSL 66 m. Lennuvälja territooriumi pindala on umbes 698 ha. Lennuväli ei ole lennuväljana kasutuses. 2018 aastaks on lennuraja idapoolsest otsast betoonplaate ära viidud, seega lennuraja pikkuseks on ~2500m.

Lennujuhtimiskeskuse hoone, akadeemik Raukase sünnikodu kohal. Lammutati 2019.[1]

AjaluguRedigeeri

Venemaa keisririigi ajalRedigeeri

14. aprillil 1912. aastal tegi Vene lendur Sergei Utotškin kahepinnalisel Farman-tüüpi lennumasinal Eesti esimese mootorlennuki lennu Raadi mõisa väljade kohal. Peterburi sõjaväeringkonna lennuroodu ülem oli eesti päritolu polkovnik Jüri Herman. 10 lennuki ringlennu (GattšinaTallinnHaapsaluRiia–Tartu–NarvaGattšina) vahemaandumiste jaoks lasi Raadi mõisnik parun Liphart (kelle vennapoeg oli lendur) 1914. aasta suvel siluda Raadi mõisa põllu.

Eesti Vabariigi ajalRedigeeri

Eesti iseseisvumise järel kolis Raadile lennurügemendi 2. eskadrill. 1919. aastal toimetati Tallinnast Pirita jõe suudmes asunud ajutise lennusadama angaaridest kaks angaari koost lahtivõetuna Raadile,[2] 1925. aastal anti lennuvälja laiendamiseks sõjaväele üle nn Dauguli aed.

Alates 1930. aastast likvideeriti lennurügement, Tartus Raadi lennuväljal baseerunud üksus nimetati 2. Üksikuks Lennudivisjoniks ja tegutses selle nime all 1940. aastani. Teise maailmasõja eelse iseseisvuse lõpuaastatel oli Raadi üksuse varustatus võrdlemisi vilets, (kolm Tšehhoslovakkia päritolu luure- ja pommituslennukit), lendamist harjutati peamiselt relvastamata lennukitel.

Nõukogude Liidu okupatsiooni ajalRedigeeri

Mais 1940 jõudsid Raadile viis ostetud Henschel Hs-126 tüüpi luurelennukit, kuid nendel jõuti lennata vaid kuu aega, kuni jõustus Nõukogude okupatsioonirežiimi kehtestatud üldine lennukeeld.

Saksa okupatsiooni ajalRedigeeri

Saksa okupatsiooniväed rajasid Raadile esimese betoneeritud lennuraja. Raadil baseerusid erinevad Luftwaffe lennuväeüksused, seal oli lennukite remondi- ja hooldusbaas. 1944. aasta suvel lendasid Raadilt minema viimased Junkers Ju 87 "Stuka" sööstlennukid (Sturzkampfflugzeug) ning seejärel lahkus ka JG 54 staabiüksus.

Teise Nõukogude Liidu okupatsiooni ajalRedigeeri

Teise Nõukogude okupatsiooni alguses võttis lennuvälja kasutusele Nõukogude Liidu õhuvägi Eestis. 1950–1960. aastatel kujunes sellest strateegiliste kaugpommitajate lennuväli ning Tartust sai välismaalastele suletud linn. Lennuvälja territooriumi laiendati oluliselt, sellest sai üks Ida-Euroopa suuremaid sõjaväelennuvälju. 1951. aastast baseerusid Tartu lennuväljal 116. Leningradi Punalipulisele Suvorovi ordeniga raskepommituslennuväediviisi, 132. Kutuzovi III järgu ja Aleksander Nevski ordeniga Berliini pommituslennuväepolk ning 12. Kutuzovi ja Aleksander Nevski ordeniga pommituslennuväepolk. 1953. aastal paigutati 12. pommituslennuväepolk Ostrovisse aga Eesti alale jäi polgu Obriku varulennuväli. 132. pommituslennuväepolk varustati aga uuemate lennukitega Tu-4. 1959. aastal toodi Tartusse, laialisaadetud 116. raskepommituslennuväediviis asemel, 326. Kutuzovi ordeniga Tarnopoli raskepommituslennuväediviisi juhatus, millele allutati ka 132. pommituslennuväepolk.

Raadil baseerunud kaugpommituslennukid (kuni 1984. aastani Tu-16K, hiljem Tu-22M3) kuulusid 132. raskepommituslennuväepolgu koosseisu ja transpordilennukid Tu-4D (1958–1961), An-12 (1961–1979), Il-76MD) 196. transpordilennuväepolgu koosseisu. Viimastest osa olid tsiviilregistris ja Aerofloti värvides, kuid olid relvastatud automaatkahuritega ja varustatud maa-õhk tüüpi rakettide vastaste seadmetega. NSV Liidu õhuvägede Transpordilennuväe 196. kaardiväe Minski transpordilennuväepolk allus 18. kaardiväe Taganrogi Punalipulisele Suvorovi ja Kutuzovi ordeniga transpordilennuväediviisile ning sellel transpordilennuväediviisil oli veel 3 polku Leedus (Panevežyses, Kedainiais ja Šiauliais) ja polk kasutas varulennuväljana Võhma lennuvälja ning 196. kaardiväe Minski transpordilennuväepolgu üheks lahinguülesandeks oli ka Viljandis asunud GRU 4. üksiku eriotstarbelise brigaadi inim- ja varustusdessandi tagamine. 326. raskepommitajate diviisi juhtis hilisem Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi esimene president Džohhar Dudajev.

Raadi sõjalennuvälja baasi teenindasid Kärkna (Sillaotsa) kütusebaas ja Akimetsa ning Maramaa pommiladu ja lennubaasi taristusse kuulusid: Puiestee tänaval asuv sõjaväelinnak[3] jm. Torustiku mitme kütuselekke tõttu reostus tugevasti lennuvälja-ala pinnas ja põhjavee ülemine horisont. Lennukite müra häiris tihti Tartu põhjapoolsete linnaosade elanikke. Viimane lennukatastroof toimus 1991. aastal, kui lennuvälja vahetus läheduses kukkus tehnilise rikke tõttu alla pommituslennuk Tu-16, mis oli suundumas Kaug-Itta.

USA sõjavägi hindas Raadi lennuvälja 1950. aastatel tähtsuselt 13. Nõukogude sõjaväelennuväljaks ning sellest tulenevalt oli see kantud tuumarünnaku sihtmärkide nimekirja.[4]

Eesti Vabariigi ajalRedigeeri

Nõukogude Liidu õigusjärglase Venemaa Föderatsiooni väed lahkusid Raadilt 1992. aastal. 1993. aastal andis Eesti kaitseministeerium lennuvälja üle AS-le Tartu Raadi Lennujaam (aktsionärid Tartu linn, Tartu vald, Luunja vald).

1994. aastal maandus Raadi lennuväljal Tartusse visiidile saabunud Poola presidendi Lech Wałęsa lennuk. Viimane maandumine Raadi lennuväljal toimus arvatavasti 1996. aastal. Aprillis 1999 loobuti lõplikult lennuvälja renoveerimise plaanist.

Tänaseni on Raadil säilinud kaks betoonangaari 1920–1930. aastatest, Nõukogude sõjaväe aegne lennujuhtimiskeskus, lennukite muldvallvarjendid ja betoonlennurajad. Lennuvälja territooriumil tegutseb autoturg, korraldatakse meelelahutusi ja spordivõistlusi (näiteks autode kiirendusvõistlused). Juunis 2002 tehti Raadi lennuvälja ja selle lähiala üldplaneering, korrastamine jäi aga teostamata ning tänaseks on plaanid vananenud.

Lennuvälja vahetus läheduses asuv Raadi mõis (saksa keeles Ratshof) pärineb 16. sajandist, mil see kuulus Tartu raele, sealt ka mõisa nimi. Alates 1751. aastast kuni võõrandamiseni Eesti riigi kasuks 1919. aastal oli mõis baltisaksa aadliperekonna Liphartite omanduses. 1919. aastal Liphartitelt võõrandatud mõisa ruumidesse asutati 1922. aastal Eesti Rahva Muuseum, 1944. aasta augusti lahingutes süttis loss pommitamisel ning põles varemeteks. 29. septembril 2016 avati Raadil Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone, mis paikneb ühe varasema lennuraja läänepoolsel otsal.[5]

PildidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. Ehitise kohta kasutati nõukogude ajal lühendit "KPD" (Komandnõi punkt divizii)
  2. http://jaakjuske.blogspot.com.ee/2014/01/lasnamae-unustatud-sojavaelennuvalja.html
  3. Staap / arestimaja, Projekt „Eesti 20. sajandi (1870–1991) sõjalise ehituspärandi kaardistamine ja analüüs”. Koostajad: Ain Tähiste, Mart Mõniste. Kärdla 2018
  4. Vahur Koorits: "Külma sõja aegne USA sõjaplaan nägi ette Tartu tuumarelvaga hävitamise" Eesti Päevaleht, 23. detsember 2015
  5. Eesti Rahva Muuseumi uus peahoone

VälislingidRedigeeri